toetussüsteemile, näiteks finantsinstrumentide ja riskikapitali lahenduste abil ning teenuseid osaliselt tasuliseks muutes. Kasvustrateegia koostamise strateegiline aluseks on EL-tasandil sõlmitud kokkulepped. Kõige kõrgemal tasandil lähtub strateegia EL 2020 üldeesmärgist tõsta liidu konkurentsivõimet ning järgib seejuures selle lipulaeva Innovaatilise Liidu47 põhimõtteid. Seejuures on kasvustrateegia otseselt seotud EL tööstuspoliitika algatusega ja Ettevõtlus 2020 teatisega (sh Euroopa väikeettevõtluse algatusega). Piirkondliku koostöö kavandamisel arvestatakse ka Läänemere strateegia põhisuundadega Kokkuvõte Kuna innovatsioon on alati seotud riskiga, siis on väga oluline luua innovatsiooniriskide maandamise meetmed (nt. garantiifond innovatsiooni ebaõnnestumisel kulude katmiseks) üldisesse strateegilisse planeerimisse.
nii tarbijate kui ka töötajatena. See kiirendab ja parandab uute toodete, tööstusprotsesside ja teenuste kujundamist, väljatöötamist, tootmist ja kasutamist. Innovatsioon on määrava tähtsusega, et luua paremaid töökohti, rajada keskkonnahoidlikumat ühiskonda ja parandada meie elukvaliteeti, aga ka säilitada ELi konkurentsivõime üleilmsel turul. Innovatsioonipoliitika on sillaks teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika ning tööstuspoliitika vahel ja selle eesmärk on luua ideede turuleviimist soodustav raamistik. Euroopa seadusandluses on innovatsioonipoliitika üha tähtsamal kohal. 3 2 Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika Traditsiooniliselt kalduvad innovatsioonipoliitikad keskenduma pakkumispoolsetele meetmetele. Nende hulka kuuluvad näiteks rahalised toetused riikliku riskikapitali
omavahelist tööjaotust. Ressursse suunatakse eelistatult nendesse TA&I valdkondadesse, mille potentsiaal võimaldab saavutada maailma eesliiniteaduses tulemusi, mis on tähtsad jätkusuutlikule majandusarengule ning toetavad olulisi sotsiaalmajanduslikke eesmärke ning rahvuse ja kultuuri säilimist 7 Eesti innovatsioonipoliitika Kõiki Eesti Vabariigi Valitsusi on süüdistatud innovatsioonipoliitika, tööstuspoliitika ja üldse majanduspoliitika puudumises. Selline süüdistus aga ei pea paika. Olenemata sellest, kas riigis on innovatsioonipoliitika korralikult formuleeritud; ära trükitud; kaante vahele köidetud; ministeeriumis, valitsuses või parlamendis vastu võetud ja ära kinnitatud ning ametlikult välja kuulutatud, on igas riigis innovatsioonipoliitika kui selline vaieldamatult olemas. Paratamatult eksisteerib mingi riigi majandust korraldav
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 55 10. Maksebilanss Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri; · aitab riigi
Jaanuar 1995 • 1995 - sõlmiti Eesti ja EL assotsiatsioonileping (jõustus 1998) • 1998-2002 liitumisläbirääkimised 5.14 Eesti ja EL l.läbirääkimiste töögrupid (EL pol. struktuur) Teadus ja teadusuuringud Äriühinguõigus Kalandus Kultuur- ja audiovisuaalpoliitika Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted Kaupade vaba liikumine Teenuste vaba liikumine Energeetika Tööstuspoliitika Tarbija- ja tervisekaitse Põllumajanduspoliitika Maksustamine Finantsid ja eelarve Kapitali vaba liikumine Haridus Tolliliit Majandus- ja rahaliit Konkurentsipoliitika Statistika Finantskontroll Õigus- ja siseasjad Regionaalpoliitika ja struktuurivahendid Sotsiaal- ja tööpoliitika Keskkond Isikute vaba liikumine Transport
Majanduspoliitika alused Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Lisaks püüab majanduspoliitika teooria olla nõuandjaks poliitikategijatele otsuste langetamisel. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine tehes eesmärgid selgepiirilisemateks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga. Majanduspoliitilise teooria ülesand
Majanduspoliitika Kordamisküsimused kontrolltööks 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika teooria kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majandusteaduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Majanduspoliitika teooria eesmärgiks on ühelt poolt kirjeldada majanduspoliitika subjektide (tavaliselt isikud, organisatsioonid, kes on saanud volitused ühiskonnalt) subjektide tegevust, hinnata nende ajendeid j ka tegevuse tagajärgi. Oluline on veel majanduspoliitika tihe seotus majandusteooriaga. Majanduspoliitilise teooria ülesandeks on püstitada majandusteoreetiliste teadmiste alusel vajalikke rakenduslikke eesmärke ja ülesandeid. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika teooria uurimisobjektiks on prakatiline majanduspoliitika. Viimase all mõeldakse nii erinevate indiviidide kui ka organisatsioonide ja huvigruppide tegevust, et mõjutada toimivaid maja
MAJANDUSPOLIITIKA Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemateks ja parandades otsustusprotsessi. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga. Majanduspoliitilise teooria ülesandeks on majandusteoreetiliste teadmiste alusel
Kõik kommentaarid