Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saphho - naine ja luuletaja (0)

1 Hindamata
Punktid
Saphho - naine ja luuletaja #1 Saphho - naine ja luuletaja #2 Saphho - naine ja luuletaja #3 Saphho - naine ja luuletaja #4 Saphho - naine ja luuletaja #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kadi Lill Õppematerjali autor
Powerpoint´i esitlus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Sappho

Sappho Sappho oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Tema sünniaeg jääb vahemikku 630-612, surmaajaks dateeritakse 570 eKr, kuigi see pole päris kindel. Sünnikohaks arvatakse olevat kas Eresos või Mytilene, mis on Lesbose linnad. Enamik ta kirjatööst on hävinenud, kuid ta maine on säilinud. Biograafia Arvatakse, et Sappho oli Skamandronymose ja Cleisi tütar ning tal oli kolm venda. Sapphos oli ilmselt abielus. On ka leitud tõendeid, et tal võis olla tütar Kleis, kellele Sappho mitmeid luuletusi pühendas. Sappho rajas Mytileneses tütarlasteringi, kus õpetas tüdrukutele kombeid ja kodumajapidamist. Ehkki Vana-Kreekas ei olnud kombeks tüdrukuid harida, siis Lesbose saarel oli neidude kasvatus vabamas vormis. Seega arvatakse, et tütarlasteringis võis Sappho õpetada ka kehalise naudingu võtteid. Looming Oletatakse, et Sappho kirjutas umbes 12 000 värssi, neist säilinud ainult 193 fragment

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Mõisted

september 19 eKr Brindisi) oli rooma kirjanik.Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". Marcus Tullius Cicero (3. jaanuar, 106 eKr ­ 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.­18. sajandi mõtlejate Locke'i, Voltaire'i ja Hume'i teooriad ja vaimne tegevus. François Villon (1431-(teadmata)) oli prantsuse luuletaja, varas ja hulgus. Sünninimi oli Villon'il François de Montcorbier, aga kuna teda kasvatas üles vaimulik, kelle nimi oli Villon, võttis luuletaja selle endale kunstnikunimeks. François Villon sündis Pariisis ja õppis Pariisi ülikoolis. Alates aastast 1463 pole tema kohta teateid, kuna pagendati Pariisist 10 aastaks.Tema tuntuimad teosed on "Väike Testament" (Le Lais) ja "Suur Testament" (Le Grand Testament). Ma prantslane, Pariisi kodanik ja selle üle olen õnnelik.

Kirjandus
thumbnail
5
odt

VANAKREEKAA KIRJANDUS töölehtt

see päris kindel pole. Sünnikohaks arvatakse olevat kas Eresos või Mytilene – Lesbose linnad. Enamik tema kirjatööst on hävinenud, kuid tema tohutu maine nii pedagoogi kui lüürikuna on säilinud. Oletatakse, et Sappho kirjutas ühtekokku 12 000 värssi, neist on säilinud aga umbes 193 fragmenti, tervikuna ka luuletus "Palve Aphroditele". Tema luuletustes kajastatakse sageli sügavaid tundeid ja elamusi. Tänapäeva luules kasutatakse ka Sappho stroofi. ANAKREON-oli Kreeka lüüriline luuletaja, kes oli tähelepanuväärne joogilaulude ja erootiliste luuletuste poolest. Elas vahemikulu u 582-485 eKr.Anacreon kirjutas kogu oma luule iidses ioonia murdes. Nagu kogu varane lüürika, loodi see laulmiseks või ettekandmiseks muusika, tavaliselt lüüra, saatel. Anakreoni luule puudutas universaalseid teemasid armastusest, armumisest, pettumusest, lõbutsemisest, pidudest, festivalidest ning igapäevaste inimeste ja elu vaatlustest. Tema laialdane populaarsus inspireeris

Kategoriseerimata
thumbnail
20
doc

Antiikkirjanduse konspekt

anna põhjust väita, nagu oleks eeposte koostamisest osa võtnud mitu autorit. Nii kummutas Nitzsch Wolfi ja Lachmanni teooria selle olulistes punktides. Seejuures möönis ta, et eeposte autor Homeros võis kasutada vanade rahvalaulude ainestikku, kuid töötas selle vastavalt eeposte plaanile ümber. Nüüdisaja unitaarlaste hulgas võib eristada kahte voolu. Ühed, eriti angloameerika filoloogid, hindavad Homerose luules ainult luuletaja meisterlikkust, fantaasiat ja leidlikkust ning väidavad, et Homeros lõi täiesti vabalt, traditsiooni arvestamata. Seega langevad nad formalismi, kujutades Homerose luulet lahtikistuna tõelisest elust. Teised, vastupidi, kahandamata Homerose tähtsust, möönavad, et ta kasutas oma loomingus laialdaselt oma eelkäijate, vanimate aoidide pärandit ja rahvalaulude rikkalikku ainestikku, ent kajastas ühtlasi tõelise kunstnikuna kaasaegset terviklikkust

Antiikkirjandus
thumbnail
19
doc

Nimetu

19. sajandi keskel uskus diletandist Saksa arheoloog Heinrich Schliemann, et on leidnud ajaloolise Trooja linna varemed. Hilisemad väljakaevamised on seadnud selle teooria kahtluse alla, kuna leidude põhjal on põhjust arvata, et linn on ehitanud mitusada aastat pärast Trooja sõda. Vaidlused jätkuvad tänapäevani. 21. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Heroilise eepose kõrvale kerkis ka didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos. Hesiodoselt on säilinud 2 poeemi: küpses eas loodud "Tööd ja päevad" (828 värssi) ja varasem "Theogonia" ("Jumalate põlvnemine", 1022 värssi). 22. Mida kujutavad endast Homerose hümnid? Homerose hümnide loomisaeg ulatub kaheksandast kuni kuuenda sajandini e.m.a. 33st heksameetrilisest poeemist koosnev, eepilises stiilis, jumalaid ja jumalusi ülistav kogumik, mida antiikajal peeti Homerose tööks. Hiljem, Aleksandria õpetlased Homerose autorlust eitasid

Kategoriseerimata
thumbnail
11
odt

Antiikkirjanduse eksamimaterjal koos

Eepos lõpeb Odysseuse ja tapetud kosilaste sugulaste leppimisega. Segipaisatud areng. Homerose eeposte karakteristika 1. Tegelased on väga eristuvad, silmapaistvate tunnustega. (Achilleus ­ kartmatu, enesekindel, kerge solvuja, austatud; Agamemnon ­ veel ülbem, vähem austatud; Hektor ­ järjest tugevam/ Achilleuse vastand. Achilleus võitleb au ja kuulsuse nimel, Hektor on patrioot, kaitseb oma peret, tema naine on ehtne näide truust armastavast abikaasast.) Karakter on muutuv ­ tegelane areneb, tegelase proovilepanek. 2. Tüüp ­ tegelase liik, kes on muutumatu. 3. Arhailine eepos kasvab välja suulisest kirjandusest ­ esinevad mõttekordused. 4. Retardatsioon ­ aeglustus. (Kui Achilleus saab teada, et ta hea sõber on tapetud (sündmustiku pööre), tuleb staatiline kirjeldus, mitte loo arenemine.) 5. Epiteedid ­ täiendavad kaunistavad sõnad (välejalgne Achilleus)

Antiikkirjandus
thumbnail
22
doc

Antiikkirjanduse kordamisküsimused

Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust. Langeb ajavahemikku u I aasatuhande algus e.m.a ­ 5. saj m.a.j. Vanakreeeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas I aastatuhande alguses e.m.a ja oli tihedalt seotud II aastatuhande kreeka-mükeene kultuuri. Hiljem levis itta, Kesk-Aasiani ja Indiani välja. Rooma vallutuste üerioodil levis kreeka-rooma kultuur Lääne-Euroopasse ja Briti saarele. Rooma kirjanikud võisid olla pärit kust tahes, aga et saada kuulsaks, pidid nad käima Kreekas. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus tekkis iseseisvalt, see ei olnud mõjutatud

Antiikkirjandus
thumbnail
19
doc

Antiikkirjanduse kordamine eksamiks

kreeklased on Achilleusele solvangu heastanud. Kuuendas laulus näeme, et kreeklased on sõjas edukad, mistõttu Hektor läheb Troojasse, et saata oma ema ja teisi naisi Athenat ( kes on ahhailaste poolt) ohvritega lepitama, et ta heidaks armu naiste, laste ja väetite peale. Samuti hurjustab ta oma venna Parisega, et see sõjast osa ei võta, selle tulemusena tuleb Paris jälle sõtta. Lahkudes Troojast kohtab Hektor oma naist Andromachet ja väikest poega. Naine kurvastab ja soovib, et mees ei läheks sõtta, kuid Hektor ütleb, et ta oleks liialt häbi teiste sõjameeste ja troojalaste ees, kui ta hoiduks sõjast. Nad teavad ette, et Trooja langeb, aga Hektro kurvastab enim Andromache ja ta poja saatuse üle, kes langevad siis kreeklaste kätte. Hektorile oli tähtis säilitada oma vaprus ja au, et temast räägitaks kui võimsaimast Trooja sõdalasest. ,,Odüsseiast" lugesin esimese laulu, selleks ajaks on sõjast möödunud juba 10 aastat,

Antiikkirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun