Sõjajärgne maailm

Voltri, Tauri

Sõjajärgne maailm (4)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida nimetatakse külmaks sõjaks?
Mis oli Trumani doktriini peamine eesmärk?
Kuidas ja millal tekkisid Hiina Vabariik ja Hiina Rahvavabariik?
Millal suri Stalin kes sai võimule?
Mida tehti Eesti soveteerimiseks?

Lõik failist

KORDAMINE
Sõjajärgne
maailm

Mida nimetatakse külmaks sõjaks? Millal ja millise sündmusega see algas?
Berliini blokaadi alustati 1948.a juunis, see lõppes 324 päeva pärast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu , mis hõlmas kõiki eluvaldkondi.

Mis sundis USAd rakendama kulukat Euroopa taastamise programmi (Marshalli plaani)? Millist kasu sai USA Euroopat abistades?
USA lootis sellega saavutada seda, et Venemaa ei jõuaks ette: tehti kõik, et vältida kommunistlikku kihutustööd, kommunismi võimuletulekut. Moskva keelas abi vastu võtta, aga ainsana ignoreeris seda Jugoslaavia.

Mis oli Trumani doktriini peamine eesmärk?
See doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid.

Too välja külma sõja väljendumine kolmes peamises valdkonnas:

Võidurelvastumine

USA/ NSVL soovivad saavutada poliitilist ülekaalu Euroopas

Mõlemad pooled soovivad laiendada oma mõjuvõimu kolmanda maailma riikides

Organisatsioonid:

NATO
10 Euroopa riiki + Kanada + USA asutasid 1949. a. aprillis Põhja- Atlandi Lepingu organisatsiooni ehk NATO. Selle tegevuse aluseks on lihtne põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja.

VLO
1955. a sidus Nõukogude Liit oma Kesk- ja Ida- Euroopa sateliitriigid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni. See oli NSV Liidu diktaadi elluviimise vahend.

VMN
Vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne- Euroopa tihenevale koostööle asutas NSV Liit jaanuaris 1949 koos endast sõltuvate nn. rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.

Euroopa Söe- ja Teraseühendus
1952. aastal moodustasid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland ESTÜ. Selle eesmärgiks oli edendada majanduslikku- ja poliitilist koostööd ning hoida ära III-dat maailmasõda.

Kuidas ja millal tekkisid Hiina Vabariik ja Hiina Rahvavabariik? Miks õnnestus kommunistidel Hiinas võim haarata?
Hiina Vabariik (mitteametlikult Taiwan ) on Taiwani saart ja lähisaari kontrolliv, mandri-Hiinast sõltumatu riik. Pekingis asuv Hiina Rahvavabariigi valitsus peab Taiwanit Hiina RV osaks, eitades Hiina Vabariigi eksistentsi jätkumist. Taibeis asuv Hiina Vabariigi valitsus, mis pärast lüüasaamist kodusõjas 1949. aastal evakueerus Taiwanile, peab end kogu Hiina seaduslikuks valitsuseks. Vastuolu tõttu Hiina Rahvavabariigiga on Hiina Vabariik, kuigi majanduslikult arenenud, rahvusvahelises isolatsioonis, teda tunnustab ainult 23 riiki.
1.10.1949 kuulutas kommunistide liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi.
Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast (vaata käesolevas artiklis ülalpool). Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased . Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga.
Kommunistidel õnnestus võim haarata kuna NSVL aitas neid.

Demokraatia laienemine peale II MS:

Enamikes Lääne- Euroopa riikides taastati demokraatlik kord

Langetati valijate vanuse alammäära

Stabiliseerumine: nii riigivalitsemine kui ka erakondlik süsteem

Suurenes ametiühingute mõju

Millised soodustavad tegurid aitasid kaasa lääneriikide majanduse kiirele taastamisele?:

Demokraatlik valitsemiskord

Turumajandus

Marshalli plaan

Rahvusvahelised institutsioonid :

Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arnegupank ( Maailmapank )

Rahvusvaheline valuutafond (IMF)

Heaoluühiskond:
Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus -, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem. Kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid. Saavutati võrdlemisi pikk majanduslik õitseng ning tööpuudus kadus ajutiselt .
Esimeste seas olid Põhjariigid, eriti aga Rootsi

Makartism:
Kommunismi leviku pidurdamisest sai 1950-date aastate alguses USA sise- ja välispoliitika peamisi eesmärke. Sisepoliitikas väljendus see nn makartismina, mis kujutas endast Mc Carthy algatatud kampaaniat kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest.

Kuidas ja millal luuakse Saksa Demokraatlik Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik?
Saksa DV ehk Ida-Saksamaa oli Teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik. Saksa DV pealinn oli Berliin (Ida-Berliin). Läänepoolsem ja suurem osa Berliinist – Lääne-Berliin – Saksa DV-sse ei kuulunud. Saksa DV kuulutati välja 7. oktoobril 1949. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis tekkis Saksamaa Liitvabariik, mida nimetati ka Lääne-Saksamaaks.
23. mail 1949. aastal kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland, BDR; Lääne-Saksamaa) ja 7. oktoobril 1949 idapoolses Saksa Demokraatliku Vabariik (Deutsche Demokratische Republik, DDR). Seda nimetatakse Saksamaa lõhenemiseks. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja Varssavi pakti läänepoolseim riik. Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõus Ida-Berliinis 17. juunil 1953, suruti maha. Paljud SDV kodanikud põgenesid läände. Seepärast otsustas SDV valitsus ehitada läbi Berliini müüri. Tööd alustati 13. augustil 1961.

Sotsiaalne turumajandus (Saksamaa):
Okupatsioonivõimude vastuseisust hoolimata alustas kristlik- demokraatlik valitsus radikaalset majandusreformi , mis sai tuntuks sotsiaalse turumajanduse nime all. Selle eestvedaja Ludwig Erhard leidis, et riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima.

Too välja 3 peamist joont iseloomustamaks Idabloki riike:

Võim riigis oli koondunud ühe kommunistliku partei kätte

Tohutu võim oli julgeolekuorganitel

Majandus, nii tööstus kui ka kaubandus, oli valdavalt riigistatud

Suured olid kulutused riigikaitsele, seega oli elatustase madal. Samas sõjaväestatus oli kõrgem kui mujal maailmas.

Iseloomusta Stalinistlikku NSVL-i:

Peale II MS lõppu jätkuvad repressioonid (küüditamine)

Vangilaagrite võrk GULAG

Enamik ressurssidest läheb sõjatööstusesse (võidurelvastumine)

Ideoloogilise surve tugevnemine, võitlemine kõige lääneliku vastu

Kultuuri ja teaduse eraldamine muust maailmast

Isikukultuse kasv ( Stalin )

Millal suri Stalin, kes sai võimule?
Stalin suri 5.03.1953 loomulikku surma, peale teda sai võimule Laventri Beria.

Millised 1950 aastate kriisid ja sõjad ohustasid kõige rohkem maailmas rahu? Vali kaks ja põhjenda.

Suessi kriis
1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A. Nasser . Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga , kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael.
Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks, seega väljus konfliktist võitjana tema. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas toetama Araabia riike, teine hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule.
1956. aasta kujunes Ida ja Lääne jõuvahekordade arengus mitmes mõttes murranguliseks. Kommunistlik süsteem tugevnes ja Lääne autoriteet langes. NSVLil süvenes arusaam, et tuumasõja kartuses Lääs taganeb.

Ungari ülestõus
1956.a. sügisel algasid kommunistliku režiimi vastased rahvarahutused. Rahutuste tulemusel sai oktoobrikuu lõpus peaministriks populaarne poliitik I. Nagy , kes oli sama ametit pidanud 1953-55, siis aga kommunistide poolt lahti lastud . Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus.
USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud.
Terve maailm vaatas pealt kuidas Ungari NSVLi punaarmeelaste all vaevles. Lääs kartis maailmasõda ja kinnitas, et ei sekku...

Kuidas suhtuti Balti riikide okupeerimisse rahvusvahelisel areenil 1940-1946
Lääs vastas mittetunnustamispoliitikaga. Balti riikide liitmist NL-iga loeti õigusvastaseks. Ka Atlandi harta rääkis sama keelt. Hitlerivastase koalitsiooni tõttu tunnistas Suurbritannia Balti riikide kuulumist NL koosseisu. Teherani konverentsil kinnitas Roosevelt, et USAl pole Balti riikide vastu huvi.

Mida tehti Eesti soveteerimiseks?:

Hirmutamiseks küüditati

Territoriaalsed muudatused

Sundkollektiviseerimine (kolhoosid)

Üliindustrialiseerimine (tööstuse mahu kasv)

Eraomandi kaotamine

Märksõnad eluolu ka kultuuri kohta II MS järel:

Optimistlikud meeleolud

Beebibuum

TV areng

Hoonete vabaplaneering

Rõivamoel sõjaväe joon

Funktsionalism

Arvutitehnika areng

DNA struktuuri matsu väljajagamine

Filosoofias eksistentsialism

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

189 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tauri Voltri Õppematerjali autor

peale II maailmasõda, külm sõda, kuidas tekkis Hiina vabariik. NATO, VLO, VMN, Euroopa söe-ja teraseühendus jne.

eluolu peale ii ms nato vlo vmn euroopa söe- ja teraseühendus hiina vabariik ja hiina rahvavabariik heaoluühiskond makartism

Sarnased õppematerjalid

ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED  Diktatuur  Kommunistlik partei  Sotsialistlik demokraatia  Totaalne kontroll  Natsionaliseerimine  Kollektiviseerimine  Plaanimajandus  Sõjatööstus

Ajalugu

docx

KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE

KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE(LK 6-12) 1. DEFINEERI EHK SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA  RAUDNE EESRIIE oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.  KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid

Ajalugu

doc

Tööleht Külm sõda

Tööleht Külm sõda 1940.- 60.aa 1. Miks, kelle vahel, millal algas külm sõda? 1947-1991 - USA ja NSV Liidu ning nende liitlaste sõjaline, poliitiline, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline vastasseis. Stalin soovis kommunismi levitada, lääneriigid aga üritasid kommunismi levikut peatada (nt USA). Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk- Euroopas, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja toomast, Berliini blokaad) 2. Millistes valdkondades toimus külm sõda? Võidurelvastumine: tuumarelvastus, tavarelvastus. III maailmasõja oht Majanduslik võistlus: turumajandus vs plaanimajandus EMÜ vs VMN Ideoloogiline võitlus: kommunism vs demokraatia ja kapitalism Konkurents kultuuri- ja spordi vallas 3. Mida kujutasid endast M

Ajalugu

doc

Kordamisküsimused sõjajärgsest ajast: 1940.aastate teine pool ja 1950.aastad

nende toetuseks oma väed Siinai poolsaarele. Lähis-Idas õnnestus lõpuks siiski saavutada rahvusvaheline kompromiss ning Egiptus natsionaliseeris Suessi kanali. Suurbitannia ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem tegi seda ka Iisrael. Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju ning ilmnesid USA ja NSV Liidu huvid. Samal ajal suurenes aga NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas. 4.Kahepooluseline maailm: USA ja NSVL vastasseis; analüüsi külma sõja kriiside tekkimise põhjusi ning osaliste taotlusi ja tulemusi; analüüsi rahvusvahelist olukorda külma sõja ajal; 5.Lõhestatud Saksamaa: lõhestamine, kahe Saksa riigi vahelised suhted. Iseloomusta kahe Saksa riigi arengut külma sõja ajal; 1949.a mais kuulutati välja SAKSAMAA LIITVABARIIK(SLV) demokraatlik,kapitalistlik,turuajanduslik riik, liidukantsler Konrad Adenauer.

Ajalugu

docx

Maailm pärast II maailmasõda

1. territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad ja osa IdaPreisimaast läksid Poolale ja NSV Liidule, Itaalia pidi loobuma Aafrika kolooniatest, Albaania taasiseseisvus, Ungari ja Bulgaaria suruit tagasi 1938. aasta piiridesse, Rumeena loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga alasid juurde Ungarilt, NSV Liit võttis Soomelt olulisi piirkondi, inimesed pidid uute piiride tõttu ümber asuma. 2. raudne eesriie NSV Liidu tegevus liiduriikide poliitiliseks eraldamiseks võõrvõimude eest nt tsensuuri, teabevoolu takistamise jms, külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiku eluvaldkondi; otsest sõjategevuse asemel üritati kehtestada ülemvõimu majanduses, poliitikas jne, Trumani doktriin USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad Lääne-Berliini er

Ajalugu

docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti

Ajalugu

doc

Aeg pärast II maailmasõda

1. USA ja NSVL'i suhted halvenesid peale II maailmasõda sedavõrd,et puhkes uus ülemaailmne sõda,mis kestis üle neljkümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga,kus kaks armeed võitlevad rindel. See oli kõikehaarav poliitiline,majanduslik,ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate,s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,No

Ajalugu

doc

Külma sõja põhjalik kokkuvõte

1. Külma sõja kujunemine Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizhivõitluses. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. ajavahemikus märts 1945-veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasi

Ajalugu

Rohkem sarnaseid