Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Inimõigused ja nende piiramine õigusega (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis inimõigused on ja miks inimõigused üldse eksisteerivad?
  • Mis on inimõigused?
Vasakule Paremale
Inimõigused ja nende piiramine õigusega #1 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #2 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #3 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #4 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #5 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #6 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #7 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #8 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #9 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #10 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #11 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #12 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #13 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #14 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #15 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #16 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #17 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #18 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #19 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #20 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 200 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marina Suhnjova Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide

Õigus
thumbnail
37
docx

Sotsiaal ja õigusfilosoofia

Tõde on konstrueeritud sotsiaalse tegelikkuse kaudu. Ntks Metoo muutumine, kui sotsiaalne tegelikkus muutub siis muutub ka narratiiv. keelemäng, ntks sõna koondamine kasutus, väljendite valik Wittgenstein ­ keelemängu teooria Teemad Filosoofia ­ tarkuse armastus, tänapäeval pigem üldised küsimused 1. Õiguse üldised küsimused 2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt 3. inimõigused 4. Õiguspositivisim ja normativism, loomuõigus, Nürnbergi trial 5. Utilitarism ­ Mill, eriosa 6. liberalism ­ reformierakond, pensionitesüsteem, ravimite katsetused, aborditeema 7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis

Õiguse filosoofia
thumbnail
190
pdf

Õiguse üldteooria

on saavutatud ka õiguskorra harmoonia. Ent tänapäeva maailm on tinginud vajaduse seada diskursusele ka selged piirid. II MS sõjakoledused on tinginud selle, et mitte kõik seadused ei ole seadused. Siin tuleb jällegi nähtavale õiguse kriitiline dimensioon. See avaldub tänapäeval läbi demokraatia poliitilise vormi. Otsustus on tegelik demokraatia külg. Demokraatia väljendus on konstitutsioonilised õigused. Need on õigused, mis on pandud põhiseadusse eesmärgiga muuta inimõigused positiivseks õiguseks. Nad kuuluvad ideaalesse õiguse dimensiooni, seega nende positiviseerimine kätkeb endas püüdu ühendada ideaalset reaalse dimensiooniga. Ideaalses demokraatias ei oleks põhiseaduslike õiguste ja demokraatia enese vahel konflikti. Reaalses demokraatias aga on konflikt – poliitiline elu ja idee põhiseaduslikest inimõigustest vajab kontrollimist. Seda kontrolli võib vaadelda kui argumenteerivat või diskursiivset inimeste esindatust

Õigus
thumbnail
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel ­ vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma ­ rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�

Õiguse filosoofia
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut

Õigus
thumbnail
22
doc

Õiguse filosoofia loengukonspekt

Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse realismi küsimuste

Õiguse filosoofia
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

pehmemaks. Inglismaal 1906. a loodi tööerakond (liberistid), mille käigus liberaalid kaotasid oma mõju. Tuntumad ideoloogiad: 12 Liberalism: Kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Selle ideoloogia põhitõed on: 1) isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega 2) ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ja humanism e inimkesksus 3) mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskond vajab pidevat reformimist vastavalt teaduse arengule 4) majanduses pooldatakse vabaettevõtlust, riigipoolne sekkumine ettevõtjate tegevusse peab olema väga tagasihoidlik 5) sotsiaalpoliitikas lähtuvad nad põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp. Järelikult inimeste edukus ühiskonnas sõltub inimesest endast ja ei ole õige maksustada jõukaid inimesi kõrgemate maksudega

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun