50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 42 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
triini14
Õppematerjali autor
Õngepüük Õngpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub. Lubatud õngpüünised on: 1) lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga; 2) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest,
2. Kas ja kui kontrastne peab nakkevõrk vees olema 3. Milline on tavaliselt nakkevõrgu horisontaalrakendus, miks 4. Mida tähendab "lõhemäng" 5. Millise lipuga tähistakse nakkevõrgujada merepoolset otsa 6. Mis on õngekonksu "säär" 7. Kui pikk võib olla triivõngejada 8. Mis on mail 9. Millise jaotumisega kalu püütakse õngedega 11. Püük lõkspüünistega §7. Lõkspüünised (1) Lõkspüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud. (2) Lubatud lõkspüünised on: 1) mõrd juhtaia, tiibade, mis moodustavad kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahe pealt kinnise mõrrakerega lõkspüünis. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud. Mõrra osad on näidatud joonisel lisas 7; 2) 4) [kehtetud - RT I 2005, 28, 201 jõust. 27.05.2005]
1. Milline taglastuselement on põhjatraalnooda tunnuseks 2. Milles seisneb põhimõtteline vahe traalnoodaga ja põhjanoodaga püügil 3. Milleks on vaja traallaudu 4. Millise traallaua konstruktsioonielemendi külge ühendatakse vaier 5. Milleks on vaja traalpüügil kaableid 6. Nimeta põhjatraalnooda peamised osad 2 3 §9. Traalpüünised ja Ahtertraalimine traalpüük (1) Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti. (2) Lubatud traalpüünised on: 1) traalnoot, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti a alapunktis i; [RT I 2006, 40, 308 jõust. 23.09.2006] 2) põhjatraalnoot traalnoot, mis on varustatud grunttropiga; 3) pelaagiline traalnoot traalnoot, millel grunttropp puudub; 4) agariku tragi jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks. [RT I 2006, 40, 308 jõust. 23
1 Kalapüügiviiside klassifikatsioone on väga mitmeid, kuid reeglina kattuvad nad suuremal või vähemal määral kalapüüniste klassfitseerimisega I) Eesti seadusandluses kasutatav kalapüügiviiside klassifikatsioon (püüniste ja püügiprintsiibi järgi): Õngpüünised Õngepüük Nakkepüünised Võrgupüük Lõkspüünised Mõrrapüük Kurnpüünised Noodapüük Traalpüünised Traalpüük Vähipüügivahendid Vähipüük Allveepüügivahendid Allveepüük 2 Joonis 7.1. Kalasaagi kujunemine Püütav kalapopulatsioon Nliku Kalapüügikompleks (FU) Alus (laev),
Kordusküsimused 10. Õngpüünised §3. Õngpüünised (Kalapüügieeskiri) (1) Õngpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub. (2) Lubatud õngpüünised on: 1) lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga; 2) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest,
MÕISTED JA SELGITUSED Mõisted ja selgitused sisaldavad ka piiratud arvu tehnilisi mõisteid, mis ei esine IMO SMCP tekstis, kuid võivad osutuda kasulikuks kui konkreetse standardväljendi selgitus vajab uuendamist. 1 General terms 1 Üldised mõisted Abandon vessel (to) To evacuate crew and passengers from a vessel Laeva maha jätma Merehäda tingimustes following a distress laevapere ja reisijate laevast lahkumine Accommodation ladder Ladder attached to platform at vessel's side with Pardatrepp, Lamedate astmete ja flat steps and handrails enabling persons to paraadtrepp käsipuuga laeva emba
TRAVELLING Exercise 1. a) When was the last time you travelled by bus, went by tram, took a taxi, flew, sailed on a car-ferry, rode a bike? These are all means of transport. A vehicle is the general word for all types of road transport. The last time I travelled by bus was in September and the last time I went by tram was yesterday. The last time I took a taxi was in August. The last time I flew was in September. The last time I sailed on a car-ferry was in 2020. The last time a rode a bike was in August. b) Divide the following means of transport into three groups: Transport by air Transport by water Transport on land A hot-air balloon, a jet, a A yacht, a submarine, a canoe, a A double-decker bus, a lorry, a helicopter, a plane, a rocket, rowing boat, a barge, a ferry coach, a tram, a moped, a van, a spacecraft
Two-Stroke TUNER’S HANDBOOK By Gordon Jennings Illustrations by the author Copyright © 1973 by Gordon Jennings Compiled for reprint © 2007 by Ken i PREFACE Many years have passed since Gordon Jennings first published this manual. Its 2007 and although there have been huge technological changes the basics are still the basics. There is a huge interest in vintage snowmobiles and their “simple” two stroke power plants of yesteryear. There is a wealth of knowledge contained in this manual. Let’s journey back to 1973 and read the book that was the two stroke bible of that era. Decades have passed since I hung around with John and Jim. John and I worked for the same corporation and I found a 500 triple Kawasaki for him at a reasonable price. He converted it into a drag bike, modified the engine completely and added mikuni carbs and tuned pipes. John borrowed Jim’s cop
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid