HPV viirused jaotuvad vähki tekitava omaduse järgi kõrge vähiriskiga ja madala vähiriskiga papilloomiviirusteks. Madala riskiga HPV tüved tekitavad papilloome healoomulisi kasvajaid nahal (soolatüükaid) ja limaskestal (kondüloome suguelunditel). Kõrge riskiga HPV tüübid tekitavad vähkkasvajaid. Need HPV tüübid, mis tekitavad soolatüükaid ja kondüloome, vähkkasvajaid ei põhjusta. Emakakaelavähk on sagedane naise tervist ohustav pahaloomuline kasvaja. Emakakaelavähk, mis levib sugulisel teel, on naistel esinevatest pahaloomulistest kasvajatest teisel kohal maailmas. Viirus kandub inimeselt inimesele edasi puutekontakti kaudu või sugulisel teel seksuaalvahekorra ajal. Nakatunud inimene võib haigestuda või saada viiruse edasikandjaks. Edasikandja ise ei haigestu, kuid ta võib nakatada oma partnerit. 1.SISSEJUHATUS Selles referaadis kirjutan lähemalt inimese papilloomviirusest. Papilloomviirusi on üle saja tüübi
naaberorganitesse või emakakeha suunas) · levik lümfiteede kaudu (lümfogeenne levik) · levik vere kaudu (hematogeenne levik). 3.2 Haiguse olemus 12 Emakakaelavähk on haigus, mille puhul vähirakud tekivad ja hakkavad paljunema emakakaelal. Emakal eristatakse kaks osa: emakakeha ja emakakael. Neis esinev kartsinoom (vähk) on erineva kliinilise pildiga ja nõuab erinevat ravi. Emakakael on pealt kaetud nn lamerakkepiteeliga. Just sellest areneb emakakaela vähk. Emakakaela vähki haigestumine näitab noorenemistendentsi, esinedes sageli 20-40-aastastel naistel. Kaugele arenenud emakakaela vähkide arv suureneb üle 45-aastaste naiste hulgas. 3.3 Haiguse tekkimise riskitegurid Emakakaela vähktõve teket põhjustavad mitmed faktorid
Munarakk kohtub seemnerakuga ja viljastatakse tavaliselt munajuha ampullaarosas umbes 2 tundi peale suguühet. Emakas (uterus) Emakas on paaritu, pirnikujuline organ, mis asub väikevaagnas kusepõie ja pärasoole vahelise peritoneaalvoldi - emaka laisideme - lestmete vahel. Mittesünnitanul on emakas 7-8cm, sünnitanul 8-9,5cm pikkune, maksimaalne laius munajuhade suubumiskohtade vahel on 4,5cm. Mitterase emakas kaalub umbes 60-80g. Emakal on kolm osa: emakakeha, emakakitsus ja emakakael. Emakakeha (corpus uteri) moodustab emaka kogupikkusest 2/3. Tema ülemist osa nimetatakse emakapõhjaks (fundus uteri). Munajuhade suubumiskohtasid nimetatakse emakanurkadeks. Emakakitsus on umbes 1cm pikkune ühendusala emakakeha ja emakakaela vahel. Emakakael moodustab emaka pikkusest 1/3 ning jaguneb tupeüliseks osaks ja tupeosaks. Emakaõõs on kolmnurkse kujuga, tema ülemistes nurkades on munajuhade emakapoolsed avavused ning alumine tipp läheb üle emakakaelakanaliks.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid