Mis on eetika? (2)

EETIKA
Eetika pärineb Vana- Kreekast , selle teaduse rajajaks peetakse Aristotelest (4. saj. eKr). Eetika on oma olemuselt normatiivne teadus – ta ainult ei vaatle inimestevahelisi suhteid ja käitumisi, vaid ütleb ka, kuidas peaks käituma ja olema. Kõik eetika küsimused on nn. „on-peaks“ pinges . Eetika uurib inimese käitumist, mis on hea ja õige ning mis halb.
Käitumisjuhiseid ja reegleid vaadeldakse läbi moraali (ld k vastand sõnale ’ethos’), kasutatakse ja mõistet eetos – mingi inimgrupi moraalikogum.
Põhimõtteliselt võib rääkida 3-mõõtmelisest eetikast:

kuidas peaksid olema inimestevahelised suhted

kuidas peaksid inimesed suhtuma iseendasse

mis on inimkonna eesmärk, kuhu ta suundub
Eetika, filosoofia ja religioon on omavahel tihedalt seotud.
Kõige rohkem käib eetikas vaidlus selle üle, mis on see „mõõdupuu“, mille abil saab mõõta kas mingi asi on hea või halb.
Eetikakriis – olemasolevatest moraalinormidest ei peeta kinni ja samas uusi norme ka veel pole.
Eetikat võib jagada:

teoreetiline eetika – tegeleb küsimustega, mis on hea ja mis on halb; kas hea on inimesele kaasa antud

praktiline eetika – tegeleb otseselt moraaliküsimustega; kuidas ühte või teist asja elus lahendada. sageli tekivad uued eetikateooriad ja mõttekäigud.
UTILITARISM – eetikateooria; arvamus, et inimene elab pideva naudingu nimel ja kui karmistada karistusi, siis selle tagajärjel inimesed soovivad vähem kuritegusi sooritada .
Eetika ja moraal koos aitavad ühiskonnal liikuda õnne ja hea elu