50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mariliis92
Õppematerjali autor
tarbeesemete peamine tooraine ja teda kasutati savitahvlite näol ka põhilise kirjutusmaterjalina. Kivi, puitu ja metalle tuli aga hankida sageli küllalt kaugetelt maadelt, mis juba kõige varasematest perioodidest alates stimuleeris suhtlemist naaberaladega. Viimast soodustas ka tõsiasi, et erinevalt Egiptusest on Mesopotaamia välismaailmale kõigist suundadest avatud. See omakorda on toonud kaasa paljude erinevate rahvaste korduvaid sissetunge, aga samuti Mesopotaamia enda tsivilisatsiooni laialdase leviku naaberpiirkondadesse. Sellest tulenevalt oli Mesopotaamia tsivilisatsioon Egiptusega võrreldes vähem endassetõmbunud, suurema muutumis- ja kohanemisvõimega, aga ka ebastabiilsem. Sealne riiklus, ühiskond ja kultuur tegid vana-aja vältel läbi olulisi muutusi. U 7000 aastat eKr sai alguse põlluharimine Põhje-Mesopotaamias.
Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajateks peetakse sumereid. Sumerid oskasid valmistada vasest tööriistu ja võtsid ksutusele ratta. Nende tsivilisatsiooni kõige iseloomulikeimateks tunnusteks olid savitahvlitele vajutatud kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Tähtsamad linnad moodustasid omaette sõltumatud linnriigid. Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele püstitati ristkülikukujuline astmiktempel ehk tsikuraat. Hiljem sulas sumeri rahvas semiitidega ühte, nende kultuuri edasiarendajateks said semiidid. Kui kiilkiri ja sumerite vaimne pärand püsis Mesopotaamia tsivilisatsioonis veel aastatuhandeid, siis sõltumatud linnriigid hääbusid koos sumeritega. Üksteise järel kerkisid Mesopotaamias esile paljusid linnu ja piirkondi ühendavad suurriigid. Järgnevatel sajanditel kerkisid Mesopotaamias esile Assüüria ja Babüloonia riik. Viimase pealinnast Babülonist sai toonase maailma suurim ja uhkeim linn, kus paiknes peajumal Marduki astmiktempel- Paabeli torn
Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks tehtud. Islami viis tugisammast : 1)Usutunnistus 2) Palvust 3) Almus 4) Paavst 5) Palverännak mekasse. PILET 2 1
- talupojad ja käsitöölised. Nemad osalesid rahvakoosolekutel ja moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu. Arvatakse, et neil võis kaalukas sõnaõigus olla ka riigivalitsemist puudutavates küsimustes. · u 2000 eKr poliitilise killustatuse aeg Mesopotaamias. Ajapikku segunes aga sumeri rahvas põhja osas elavate semiidi rahvastega (Akadi riik), kelle keel tõrjus sumeri keele käibelt ja sumeri rahvas kadus ajaloost. Nende kultuuri edasiarendajaks said semiidid. · u 1800 eKr - Vana-Babüloonia riik. Kuningas Hammurap ühendas kogu Mesopotaamia oma võimu alla, rajas Vana-Babüloonia riigi ning kehtestas seadused, mida tuntakse Hammurapi seadustekogu nime all. Seadused raiuti kivitulpadele ja püstitati riigi kõigisse tähtsamatesse linnadesse.1901.a. leidsid prantsuse arheoloogid ühe sellise seadusetulba. Praegu asub leid Pariisis Louvre´i muuseumis. Vana-
sammas, Mesopotaamia templil tsikuraat- massiivne, astangutega ülespoole ahenev torn. Samuti oli treppe, mis viisid tsikuraadi tippu. Egiptuse templil oli sissepääsu juures kahe torniga väravehitis püool, Mesopotaamia templil see puudus. Egiptuse templil polnud eraldi jumala elukohta, vaid pühamu, kuhu võisid minna ainult preestrid. Mesopotaamia templil oli eraldi jumala elukoht tsikuraadi tipus. 3.Mida on ühist ja mida erinevat Mesopotaamia reljeefidel ning egiptuse pinnakunstil? Erinev: Mesopotaamia kunstnikud asetasid eespoolse õla kulgvaatesse. Kuid juukseid ja habet ei osatud kujutaja toetruult- need olid stiliseeritud ja mõjusid pigem mustrina. Ühine: perspektiiv puudus, figuuri suurus olenes objekti jumalikust või ühiskondlikust positsioonist. Mõlemad reljeefid madalad, Egiptuse reljeef vaga madal. 11.Peatukk.Indo-Euroopa Rahvad: Hetiidid ja Pärsia Suurriik. 1
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur
Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Egiptuse tsivilisatsiooni kaudu). Tsivilisatsioon levis ka India ookeani kaubandussidemete kaudu, araabia kaupmehed rajasid nn Suahiili linnu, mis hankisid toorained Ida-Aafrika tagamaadelt (elevandiluu, kuld, orjad), seda müüdi ranniku kaubalinnades kuni Hiinani. See stimuleeris Zimbabwe riigi esilekerkimist (kuningad hankisid kraami, mida araablastele müüdi). Teine kaubandussuund kujunes peale Põhja-Aafrika langemist araablaste kätte 7. saj. Kaubateed liikusid läbi Sahaara ja mööda rannikut. Seal kujunesid Ghana ja Mali riigid. Nigeri jõe suudmealal olid Joruba (Yoruba) riigid, milles oli omapärane neegrikultuur. Alates 11. sajandist kujuneb seal nö ehe Aafika tsivilisatsioon. Nad olid küll kontaktis isami kultuuriga, kuid ise ei olnud islamiusulised ja säilitasid omanäolisuse.
Tema järglae on Tutanhamon. Taastati endine kultus. Lihtsate inimeste kujutised võisid olla ükskõik mis poosis. Nt kirjutaja istus põlved üleval ja tema pind oli väike. Väikseid kujusid oli ka väga palju ja kõiki tehti 2, üks pandi surnule kaasa ja teine ka'le. Egeuse kunst ehk Kreeta Mükeene kunst Sealt saab alguse Kreeka kultuur. 3000 eKr on olemas Egeuse mere saarte kultuur. Kreetalased olid avameresõitjad, mitte nagu egiptlased, kes sõitsid ainult mööda jõge. Selles kultuuris on tähtsad vaasid. Kunstiajajärgud: 1. varane ajajärk 3000 2000 e.m.a. 2. keskmine ajajärk 2000 1600 e.m.a. 3. hiline ajajärk 1600 1100 e.m.a. Neile pole võrdseid, nad olid väga heas olukorras. Umbes 2000 a. e.m.a ehitati põhiliselt losse. Knossoslabürindi legend, sisse saab, aga välja ei oska minna. Seal on sambad valepidi, kitsam pool all. Arvatakse, et see oli surnute loss, matmispaik, leitud palju savinõusid (teooria lihtsalt,ära usu)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid