50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
174 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mirell Põlma
Õppematerjali autor
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9
Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suuremaid masse igapäevaselt huvitab. 20. sajandi alguses hakkas isiksusepsühholoogia teadusena tekkima. Selle põhjuseks oli Esimene maailmasõda. Nimelt avastasid psühholoogid, et rindele on sattunud terve hulk selliseid inimesi, kes psüühiliselt varisevad sellises olukorras kokku. Need, kelle närvikava või psüühika ei pea vastu sokk, hüsteeria vms. Tekkis küsimus, et kuidas vältida, et sõjaväkke ja rindele ei satuks selliseid inimesi, kelle närvikava ei pea sellele vastu. 20. sajandi alguses hakatigi uurima noori mehi. Töötati välja esimesed testid ja
Sigmund Freud (1856 - 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Freud andis kõige valusama psühholoogilise löögi inimese eneseimetlusele, kui ta avastas, et inimese Mina ei ole sugutungi ja teadvustamata protsesside isandaks ja käskijaks, vaid nende kahe kuulekaks orjaks. Inimene istub metsiku ja taltsutamatu hobuse (seksuaalsuse) seljas ja kujutab ikka veel naiivselt ette, et ta juhib hobust. Sveitsi teadlane, psühholoog, psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung (1875- 1961) oli Sigmund Freudi õpilane. Kuigi Jungi analüütiline psühholoogia tuleneb Freudi psühhoanalüüsist, oli seal vaidlusi, lahkarvamusi ja pettumusi nende kahe suure mõtleja vahel, tipnedes suure lõhega kahe kunagi hea sõbra vahel. Põhierinevused Freudist: 1. Loobus Freudi käsitlusest, et kõik on tingitud minevikust. 2.Eitas seksuaalsuse primaarsust. 3
Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3
Literaturwissenschaft. 2., aktualisierte und erweiterte Aufl. Stuttgart, Weimar 2003. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm) Winnicott, D.W.: Kreativität und ihre Wurzeln - Das Konzept der Kreativität. - Winnicott, D.W. Vom Spiel zur Kreativität. Stuttgart 1997, 78-99. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Milline on kirjandus(teaduse) ja psühholoogia suhe? Millised psühhoanalüüsi teoreetikud on kirjandusteadust enim inspireerinud? Iseloomustage Freudi psühhoanalüüsi ja kirjandusteaduse vahekorda. Näidake vabalt valitud näite varal, kuidas saaks Freudi mõtteid kasutada kirjandust analüüsides. Nimetage tasandeid, millel saab psühhoanalüüsi rakendada. Iseloomustage vähemalt ühte tasandit.
60ndatel arvati, et isiksuseomadusi pole olemas. Käitumist ei saa ennustada, kuna käitutakse vastavalt olukorrale. On aga käitumismudeleid, mis tulenevad isiksusest. Statistika- mida rohkem, seda tõenäolisem. Aga on olukorra erandeid. Isiksusepsühholoogia sai Esimese Maailmasõja ajal alguse, sest oli praktiline vajadus inimeste stressitaluvust mõõta. Erinevuste kaudu on raskem kirjeldada, kui läbi sarnasuste. Kui leiti iseloomu sarnasuse, arenes edasi psühholoogia. Nagu korrelatsiooniuuringud- uuriti, kas iseärasused on sarnased, mõjutavad üksteist. Laiem taust- tõsisem tulemus. Peamised suunad: 1. Psühhodünaamiline e psühhoanalüütiline (vanim) 2. Humanistlik 3. Isiksusejoonte teooria 4. Kognitiivne käitumine CARL GUSTAV JUNG Suuresti tuntud. Palju naisi, põgeneb eksootilistele reisidele nt Alžeeriasse. 2) Jungi sarnasusõpetus.
Tal olid põnevad ideed, mida ei lastud lõpuni rakendada. Enne surma pakkus ta välja idee luua igale poole New Yorki seksiputkad. Ta läks Freudist seksuaalteooriaga kaugemale. Inimese tervis oleneb sellest, mil määral saab ta seksuaalenergiat välja elada. Selleks, et ühiskonda muuta, ei piisa ainult majanduslikkusest. Pidi toimuma seksuaalrevolutsioon, mis USAs 60ndatel toimus. Reichi peetakse ühe teraapia või voolu rajajaks, mida nimetatakse kehale suunatud psühholoogia rajajaks. Keha mõjutamise kaudu saadakse väga häid tulemusi psüühilises mõttes. Reich nimetab blokeeringuelemente keha soomusrüüks või raudrüüks. Tekivad eri lihaspiirkondadesse lihaspinged. Sellega löövad välja kehalised valud. · näo ülaosa (silmad, kulmud, laup) · näo alaosa (suu, lõug) · kael, kurk, õlgade ülaosa · rindmiku osa · diafragma · kõhupiirkond · vaagnapiirkond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid