Kõik eetikast (1)

Kutsekool - Filosoofia - Eetika

3 HALB

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Missugune on õige inimväärne elu?
Kuidas peaks inimene käituma?

Lõik failist

Eetika olemus ja kultuur.

Eetika mõiste. Eetika, moraal , kõlblus.

Eetikaon filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halvavahel.
Mõisteleetika on mitu tähendust. Laiemas tähenduses on ta samane mõistegamoraal ja kõlblus (sünonüümid). Nii on see kinnistunudargiteadvuses ja leiab kasutamist argises kõnepruugis. Kitsamastähenduses mõistetakse aga eetika all teadust moraalist, s.t eetikakui moraalifilosoofia uurimisobjektiks on moraal ehk kõlblus.Seisukoht, mis küllalt levinud ka paljude uurijate juures. Et siinvõib tekkida loogika viga – eetika uurib iseennast , ei näi kedagihuvitavat. Ilmselt on tava surve liiga tugev. Mõneti võib mõisteeetika mitmetähenduslikkus tuleneda ka sellest, et uurijad ei suudakokku leppida, kuidas eetikat täpsemalt määratleda.
Eetikauurimisvaldkonnaks on traditsioonilised maraali probleemid: mis onhea ja mis on halb; mis on kõlbeline ja mis kõlbluseta; midatähistavad sellised mõisted nagu õnn, armastus, sõprus, õiglus,au, südametunnistus, kohus jt.

Tänapäeval

Onmitu moodust klassifitseerida eetikakateooriaid, Vaatleme R.H.Ropkini ja A. Strolli moodust. Kõik nad on olulised, sest viitavad erisustele. Kõige lihtsam on ajalooline klassifikatsioon .Siis saame nn klassikalised teooriad ja süüdisaja teooriad. Mõlemadon omakorda võimalik jaotada. Nii püüavad klassikalised teooriadvastata kahele küsimusele:

missugune on õige inimväärne elu?
Kuidas peaks inimene käituma?

Enamikklassikalisi teooriaid ei tee nende küsimuste vahel olulist vahet.Need teooriad lähtuvad postulaadist , et kui me teame, mis on õigeelu, siis püüame loomulikult ka nii elada.
Nüüdisajaeetikateooriaid on klassifitseeritud peamiselt kolmel viisil:

subjektivistlikud ja objektivistlikud;
- eristamise aluseks subjekti otsustus . Selle järgi on subjektivistlikud need lihtsad eetilised otsused (varastada on pahe ), mis ei pretendeeri õigsusele ega ebaõigsusele, aga ka need, mis tulenevad subjekti seisundist ning mida peetakse kas tõesteks või vääraiks.

naturalistlikud, mittenaturalistlikud ja emotivistlikud;
- lähtuvad sellest, et rõhutavad eraldi teadust ja tundeid (emotsioone). Nii on naturalistlikud teooriad, mis uurivad inimese eetilistt loomust, taandatavad mõnele teadusele ( bioloogia , psühholoogia). Mittenaturalistlikel see eelis puudub. Emotivitlikud teooriad aga uurivad tunnetest lähtuvaid otsuseid.

motivatiivsed, deontoloogilised ja konsekventalistlikud.
- rohkem levinud, mistõttu tuntakse just seda alajaotust. Motivatsiooniteooria väidab, et teo headus (õigsus) või ebaõigsus (väärus) tuleneb motiivist ( ettekavatsemata kuritegu pole ebaeetiline ) Konsekvetistliku teooria järgi määrab tegevuse (teo) kõlbelise kvaliteedi ainuüksi tagajärg. Deontoloogilised teooriad lükkavad ümber nii motivistlikud kui konsekventalistlikud doktriinid. Nad väidavad et tegevuse õigsus (hea) tuleneb tegevuse enda seesmisest väärtusest. Need teooriad rõhutavad selliste mõistete nagu kohus, vastutus jt tähtsust. Sageli nimetatakse neid ka kohuse eetikaks.
Nüüdisajaeetikateooriaid on jagatud ka autonoomseteks ja heteronoomseteks.Viimane põhjendab moraali moraalist väljaspool asuvate teguriteabil. Eristatud on ka teole või vastupidi tegutsejatelekeskenduvaid teooriaid. Siin tahetakse rõhutada, et oluline on see,mida teeme (teole orienteeruv) või mis sorti inimesed me oleme (kas tegutseja isik on ikka kõlbeline isik).
2. Eetika ajaloost.

Eetika algusest

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

281 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

k2tike Õppematerjali autor

10 leheküljest koosnev arutelu eetikast.

eetika olemus ja kultuur mõisted eetika ajalugu tänapäev ärieetika eetika kategooriad töö ja eerika sekretäri-eetika eetika ja kutse-eetika reklaam ja eetika looduskeskkond ja eetika eetikakoodeks sekretäri eetikakoodeks

Sarnased õppematerjalid

doc

Eetika konspekt

1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust.

Sotsioloogia

docx

Kutse-eetika

- - - ÕPIMAPP Iseseisev töö Juhendaja:- - Sissejuhatus kutse-eetika iseseisvas töös koostasin õpimapi. Selleks kogusin infot eetika ja selle alaliikide kohta. Mnu alaliikideks on eetikaprintsiibid, sekretäri-eetika printsiibid, äri-eetika, raamatupidaja-eetika printsiibid ning Õhtulehe artikli analüüs. Iseseisev töö algab eetika mõiste lahtiseletamisega, ja lõpeb artikli analüüsiga. Kutse-eetika Eetikakoodeks on kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Levinumateks eetikakoodeksite koostamise põhjusteks on elukutse sisemine vajadus, väline surve, ühtsete käitumisstandardite kujundamine, regulatsioonide täiendamine, maine kujundamine Esimesed eetikakoodeksid Moosese 10 käsku Budisti 10 käsku

Eetika

docx

Kutse-eetika

Maarja Janson EETIKA Iseseisev töö Tartu 2009 EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Eetika mõiste Eetikal on mitmeid tähendusi. Laiemas tähenduses on ,,eetika" ja ,,moraal" sünonüümid. Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses ,,eetika" ja ,,moraal" pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme. Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia).

Kutse-eetika

doc

Ärieetika

suured korporatsioonid, mis ühelt poolt mõjutavad tarbijat ja ühiskonda, teiselt poolt sõltub aga nende endi majanduslik edukus ühiskonna suhtumisest. -USA= Business ethics -Saksamaal= käsitletakse, kui ettevõtluseetikat, mis kajastab ainult ettevõttesiseseid eetilisi probleeme. -UK’s = jaguneb kaheks: narrow business ethcis ehk kitsas ärieetika ja broad business ethics ehk lai ärieetika. 2. Eetika printsiibid ja kategooriad Teleoloogilised printsiibid Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Selle alla kuuluvad:  Egoism- On standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud

Ärieetika

doc

Eetika ja kapitalism

· V.Pareto arendas seda edasi · Ühiskonna piiratud ressursse kasutatakse tootjate poolt nii efektiivselt ja kaupu ning teenuseid jaotatakse konkureerivate turgude poolt samuti nii efektiivselt, et on võimatu veel enam suurendada ühe isiku tulu, ilma et sellega kahjustatakse mõnede teiste isikute huve Pareto optimum · Toota maksimaalset tulu ühiskonnale, arvestades sealjuures kõiki isiklikke ja ühiskondlikke kulusid, mis selle tulu saamiseks on tehtud · Kõik individuaaltootjad taotlevad kitsalt egoistlikku eesmärki kasumi (tulu) maksimeerimist üldine hüve on suurim · M.Friedman suurendada kasumit on majandusorganisatsiooni ainus sotsiaalne kohustus · Pareto optimum jääb vaid ideaaliks, tegelikkuses ei ole turukonkurents kunagi päris vaba, tihti saab kasumit maksimeerida ka kulusid minimeerimata, paljud kasusaamisviisid kahjustavad ühiskonda

Eetika

doc

Ärieetika

ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5

Ärieetika

doc

Eetika ja kapitalism

Ühiskond

docx

Kordamisteemad ärieetikas

Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika ehk moraalfilosoofia: · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused.

Ärieetika

Rohkem sarnaseid