10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
qwerty777
Õppematerjali autor
Padise klooster Padise klooster on esimene Harjumaa arhitektuurimälestis. See on suure tähtsusega ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu PõhjaEuroopas. Klooster paikneb Padise vallas, Harjumaal. Tallinnast kulub sinna kohale sõiduks umbes 40 minutit. Seitsesada aastat tagasi tulid Eestisse Riia lähedalt Daugavgriva kloostri mungad, kes kuulusid tsistertslaste mungaordusse ja pidid Rooma paavsti ülesandel kuulutama nn uut usku. Nad rajasid oma kabeli kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd
PADISE KLOOSTER Klooster oli esimene Harjumaa arhitekruutimälestis. Padise klooster on suure tähtsusega arhitektuuri ja ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu Põhja-Euroopas. AJALUGU Seitsesada aastat tagasi tulid Eestisse Riia lähedalt Daugavgriva kloostri mungad, kes kuulusid tsistertslaste mungaordusse ja pidid Rooma paavsti ülesandel kuulutama nn uut usku. Klooster rajati kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd. Siin võib leida munkade tegevusest
nime ümber: Äksi pastor O.W.Masing, esimese nädalalehe väljaandja ja toimetaja aastail 1821-25 ning Pärnu pastor J.H.Rosenplänter, ajakirja ,,Beiträge" väljaandja 1813-32 aastail. Ajakirja ümber koondus tähelepandav estofiilide rühm, kuhu kuulusid Masing, Frey, Knüpffer, Luce, Peterson, Holter ja Tartu ülikooli eesti keele lektor Boubrig. Mõisavald 18. saj loodud talupoegade kogukonnad mõisate järgi, kus mõis teostas haldus- ja politseiülesandeid. Võis koguneda koosolekuks vaid mõisniku loal. Mõisavaldade asjaajaja nimetati vallatalitajaks, kes allus mõisapolitseile. Liivimaal täitsid sama ülesannet kaks vöörmündrit. Halduse ja hoolekande ülesannete järk-järguline üleandmine talupojakogukonna kätte 19 sajandil pani aluse vallale, kui haldusüksusele. Literaat 18. saj toimus ulatuslik sisseränd Saksamaalt, peamiselt Tüüringi ja Saksimaa alalt
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahvakoosolekule jõudmist
Eestlased olid katoliiklased. Kui eestiala oli vallutatud algas Vanaliiwi ehk Orduaeg, mis kestis Liiwisõjani 1561. ORDUAEG (1227 1561) Eesti ala oli jaotatud maahärrade vahel peale Muistset vabadusvõitlust järgnevalt: Põhaj-eestis Taani valdus, maahärraks Taanikuningas. Tartupiikopkond, Tartu piiskop. Saare-lääne piiskopkond, Saare-lääne piiskop. Liiv Ordu riik, Ordumeister. Algas feodaalse killustatuse aeg. Tsistertslased - mungad Padise ja Kärkna kloostrites, rahumeelsed. 1236 Saule lahingus purustati Mõõgavendade ordu. Selle riismed ja kõik ülejäänud ordud liideti Teutooni orduga. Sellest saadeti eestisse Liiviordu, mis oli sisuliselt Teutooni ordu üks väiksem osa. 1238 Stensby leping - Virumaa ja Harjumaa anti Taanile, Järvamaa Ordule. Koos alustati võitlust Venemaa vastu. 1240 Neeva lahing - Rootslaste ja venelaste vaheline lahing Neeva jõel, mille võitsid venelased Aleksander Nevski juhtimisel.
teotöö talupojad jäid isiklikult vabaks ja seda isiklikku vabadust hakati tasapisi piirama võlgnevuse kaudu Aadelkonna kujunemine: selle kohta on allikaks Taani hindamisraamat, mis koostati 1241. a; seal on kirjas PõhjaEesti külad, kirjas ainult kolm mõisa, 115 vasalli nimed, kellest ligi 10% eesti päritolu; kõige vähem oli vasalle ordualal, kõige rohkem läänistamisi toimus HarjuVirus vasalli elamuks hakati 14. sajandil rajama tornlinnuseid keskmine mõis oli viieadramaaline ja enne 1343. a oli HarjuVirus 23 mõisa sel perioodil oli Eestis üheksa linna: Tallinn (linnaõigused sai 1248. a, 4 000 elanikku, 1260. a algas linnamüüri ehitamine), Rakvere, Narva, Tartu, VanaPärnu, UusPärnu, Haapsalu, Viljandi ja Paide 2.2 Jüriöö ülestõus (1343 1345) Ülestõusu põhjused: 1315. a oli Eestis ikaldus ja näljahäda läänistamine oli HarjuVirus arenenud kõike kaugemale kõige kõrgem maksukoormus
1263 Pärnust Haapsallu. 1279 Haapsalu sai linna õigused. Viljandi esmamaining linnana; järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja 1283 Viljandi Hansa liikmeks. 1291 Paide sai linna õigused. 1297–98 Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid). u 1300 Põllumajanduses võeti kasutusele kolmeväljasüsteem. 1302 Rakvere sai linna õigused. 1305 Tsistertslased asutasid Padise kloostri. 1315 Liivimaad tabas mitmeaastase ikalduse tõttu nälg. 1328-30 Teine Liivimaa kodusõda. 1329 Esimene teade Eesti kirikute (Helme ja Paistu) orelite kohta. 1340 Tallinna raekoja esmamaining ürikuis. 1342 Vastseliina linnuse ehitamine. Jüriöö ülestõus (1343–45) 1343, 23. Harju ülestõusu algus; mõisate, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, aprill sakslaste tapmine; eestlased piirasid Tallinna; 4 vanema valimine
Sel päeval algas uus põllumajandusaasta ja uut aastat taheti alustada vabadena. Jüriööl traditsiooniliselt toimunud tulede põletamine, paugutamine, kisa ja kära aitas maskeerida mässu algust. Öösel alustamine võttis vaenlaselt võimaluse vastupanu kiireks korraldamiseks. Jüriöö ülestõus algas ööl vastu 23.aprilli 1343.a Harjumaal. Põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti. Vallutati tugev Padise klooster, seal viibinud 28 munka hukati. Paari päevaga oli kogu Harjumaa, va Tallinn, vabastatud. Peale esimest lööki koondus umbes 10 000 meheline eestlaste vägi Tallinna alla. Endi seast valiti 4 üldjuhti e kuningat. Oma esindajad saadeti abi paluma Rootsi kuningale alluva Turu foogti käest. Abi sealtpoolt lubati. Selleks ajaks oli puhkenud ülestõus ka Läänemaal. Sealsed ülestõusnud olid peale mõisate ja kirikute põletamist kogunenud Haapsalu alla. LIIVI ORDU SEKKUMINE
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid