50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
65 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristjantxx
Õppematerjali autor
Tööõiguse mõiste: Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid, töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses. Kaasaegsed tööseadused ei kaitse vaid töötajat, vaid ka tööandja vajab kaitset, ning saab seda kaitset paljudest õigusnormidest. Tööõiguse määratlemisel tuleb rõhk panna töölepingu aluselt tekkivatele suhetele. Mitte töötaja kaitsele, kuigi suurem osa tööõiguse norme kaitseb töötajat. Töötajal tekkivad peale tööandja suhted ka teiste töötajatega, ta liitub niiöelda sotsiaalsesse süsteemi nng on üks selles tegutsevatest isikutest. Töötajad sõltuvad töö tegemisel mitte ainult tööandjast vaid ka üksteisest. Ühiselt kujundatakse kollektiivis ka töötingimusi sõlmitakse tööandjaga kolektiiv lepinguid, lahendatakse kollektiivseid töö tülisid. Töölepingu tunnused:
Õigusõpetus X Töölepingu lõppemine Poolte kokkulepe – ehk töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel on sätestatud (TLS §76). Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetad aigal ajal, kui üks pooltest esitab vastava sisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. St initsatiiv töölepingu lõpetamisel võib tulla mõlemalt poolelet, kusjuures põhjus ei ole oluline. Vatavalt TLS §73 peab tööandja kirjutama töölepingu lõppemis ekohta vastava märke tööraamatusse; formuleeringu: töölepinbg lõpetatud poolte kokkuleppel. Peab silma spidama, et taotlus oleks tingimata kirjalik. TLS §76 ei kohusta tööandjat maksma töölepingu lõppem,isel töötajale hüvitist. Poolte kokkuleppel võib hüvitist siiski maksta, kusjuures vaidluste ärahoidmiseks on soovitatav niisugune kokkulepe kirjalikult vormistada. Tähtaja mõõdumine - määratud ajaks sõlmitud tööleping lõppeb tähtaja m
TÖÖÕIGUS VI Tööleping 6.1. Töölepingu lõppemine tööandja algatusel Töölepingu lõpetamise alused (TLS § 86) Majanduslikud põhjused - likvideerimine, - pankrot, - koondamine; Töötajast tulenevad põhjused: a) töötaja käitumisest tulenevad põhjused: b) töötaja isikust tulenevad põhjused: - töökohustuste rikkumine, - mittevastavus, - usalduse kaotus, - katseaja ebarahuldavad tulemused, - vääritu tegu, - pikaajaline töövõimetus - korruptiivne tegu Töölepingu lõpetamisest etteteatamine (TLS § 87): likvideerimine, koondamine, töötaja mittevastavus, pikaajaline töövõimetus. Muudel alustel lõpetamisel ei ole etteteatamiskohustust. Koondamisest etteteatamine keelatud ajal, mil töötajale on kehtestatud osaline tööaeg võ
TL LÕPETAMINE Töökohustuste rikkumisega on tegemist siis, kui töötaja ei täida talle pandud kohustusi või täidab neid mittekohaselt. Töötaja kohustused võivad tuleneda nii tööõigusaktidest, kollektiivlepingust, töölepingust, ametijuhendist, tööandja ühepoolsetest otsustest jne. Oluline on, et tööandja saab töötajalt nõuda üksnes seaduslike kohustuste täitmist.Kui võrreldes õigusaktides kehtestatuga, on nt töölepingus ette nähtud töötaja olukorda halvendavaid kohustusi, siis selliste kohustuste mittetäitmise korral on töötaja töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. TLS § 103 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada, kui töötaja käitumine häiris tööd ja töötajal on distsiplinnarkaristus, mis ei ole kustunud. Distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta möödumisel, arvates karistuse määramise päevast, kui töötajale ei ole määratud uut distsiplinaarkaristust. Seega üldjuhul on nõutav, et töötajat oleks enne töölepingu lõp
Töölepingu tingimused:Töölepingu tingimused jagatakse kohustuslikeks ja täiendavateks (kohustulikeks ja valikuvabadeks).Töölepingu kohustulikud tingimused :1.)Tehtav töö. 2.)Töö aeg. 3.)Töötasu.4.)Töötegemise asukoht.5.)Töölepingu kehtivus aeg, kui sõlmitakse leping määratud ajaks.6.)Tööle asumise aeg.7.)Puhkuse kestvus.8.)Töölepingu lõpetamise etteteatamise alus. 9.)Kollektiiv lepingu tingimused. Tehtav töö:Pooled peavad kokku leppima tehtava töö, selle keerukus astme, ameti või kutse nimetuse ja kvalifikatsiooni nõuete suhtes. Keerukuse suhtes lepitakse kokku siis, kui tööandja on tehtavat tööd vastavalt liigitanud. Tuleb kindlaks määrata missugust kvalifikatsiooni tehtav töö nõuab, sellel ameti kohal, millel tööle soovija tööle hakkab. Seda kokkuleppet nimetatakse tööõigusteaduses tööfunktsiooni kindlaks määramiseks. Kokku võidakse leppida ka nii, et töötaja täidab mitme kutseala või ametikoha ülesandeid. Üksikasjalikum töö
on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal, EL-is propageeritakse turvalise paindlikkuse põhimõtte rakendamist, mis on olnud aluseks ka TLS koostamisel. Turvalise paindlikkuse idee: kontseptsiooni areng EL-is: Lissaboni Strateegia (2000)  aastaks 2010 EL majandus kõige konkurentsivõimelisemaks maailmas ühe meetmena nähti ette suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet ning tööturu paindlikkust roheline raamat tööõiguse ajakohastamisest (2006)  turvalise paindlikkuse idee rakendamine töösuhetes töösuhtes oleva isiku kaitse asemel tööturul oleva isiku kaitse 2. Töölepingu eristamine käsunduslepingust ja töövõtulepingust. Lepingute sarnasused, eristamise vajadus ja eristamise võimalused. Lepingute eristamiskriteeriumid Tööõiguse seos võlaõigusega: -VÕS-i üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele VÕS-is või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule
on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal, EL-is propageeritakse turvalise paindlikkuse põhimõtte rakendamist, mis on olnud aluseks ka TLS koostamisel. Turvalise paindlikkuse idee: kontseptsiooni areng EL-is: Lissaboni Strateegia (2000) – aastaks 2010 EL majandus kõige konkurentsivõimelisemaks maailmas ühe meetmena nähti ette suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet ning tööturu paindlikkust roheline raamat tööõiguse ajakohastamisest (2006) – turvalise paindlikkuse idee rakendamine töösuhetes töösuhtes oleva isiku kaitse asemel tööturul oleva isiku kaitse 2. Töölepingu eristamine käsunduslepingust ja töövõtulepingust. Lepingute sarnasused, eristamise vajadus ja eristamise võimalused. Lepingute eristamiskriteeriumid Tööõiguse seos võlaõigusega: -VÕS-i üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele VÕS-is või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule
on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal, EL-is propageeritakse turvalise paindlikkuse põhimõtte rakendamist, mis on olnud aluseks ka TLS koostamisel. Turvalise paindlikkuse idee: kontseptsiooni areng EL-is: Lissaboni Strateegia (2000) – aastaks 2010 EL majandus kõige konkurentsivõimelisemaks maailmas ühe meetmena nähti ette suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet ning tööturu paindlikkust roheline raamat tööõiguse ajakohastamisest (2006) – turvalise paindlikkuse idee rakendamine töösuhetes töösuhtes oleva isiku kaitse asemel tööturul oleva isiku kaitse 2. Töölepingu eristamine käsunduslepingust ja töövõtulepingust. Lepingute sarnasused, eristamise vajadus ja eristamise võimalused. Lepingute eristamiskriteeriumid Tööõiguse seos võlaõigusega: -VÕS-i üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele VÕS-is või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid