50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
160 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Aivo Aron
Õppematerjali autor
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika.
kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus Ugandisse latgalite ja sakslaste rüüsteretk, mida tihti loetakse muistne vabadusvõitluse alguseks. Muistne vabadusvõitlus Taanlaste 1206. aasta retk Saaremaale Kuigi Henriku kroonikal põhineva saksa misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. aastal, siis mõnikord on selle alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders SunesenigaSaaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid et keegi taanlastest ei
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Nimetuse ja hinnangute problemaatika Termin 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' tuli kasutusele 1920. aastate Eesti Vabariigis. See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse vabadussõja, mis võideti. Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13. sajandist pidevalt vabaduse taastamise poole püüelnud ning sellega seoti nii Jüriöö ülestõus, 1560
EESTLASTE MUSTNE VABADUSVÕISTLUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. - 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Eellugu Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaad vastu tärkas 12. sajandi keskel. Teame Lundi piiskopi Fulco retkest Eestimaale, et siinseid paganaid ristida. Kuigi Fulco määrati piiskopiks juba 1167 aastal, võis retk toimuda ajavahemikus 1172 - 1177. Fulco sai endale kaasa mehe nimega Nicolaus Stavangerist,
2.Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja linnade valitsemine keskajal 5
aastal Baltikumi ristisõtta ning vallutas Eesti alasid. Aleksander - Novgorodi vürst, kes 1240. aastatel juhtis vene vägesid. Aastaarvud 1143 - lübecki rajamine 1186 - Meinhardi pühitsemine piiskopiks 1196 - Meinhardi surm 1196 - Berthold sai Üksküla piiskopiks 1198 - Bertholdi saatis 1000-mehelise ristisõdijate väe Ükskülla 1202 - Kristuse sõjateenistuse sõjavendade ordu ehk Mõõgavendade ordu loomine 1208 - latgalid võtavad vastu ristiusu 1208 - 1227 - Muistne vabadusvõitlus 1210 - Ümera lahing 1212 - katku puhkemine 1219 - Taani kuningas Valdemar II sekkub Baltikumi ristisõtta 1290 - semigalid annavad alla ja lõppes Liivimaa ristisõda Eestlaste muistne vabadusvõitlus Sõda algas sellega, kui ristisõdijad saabusid peale latgalite ja liivlaste alistumist Eesti aladele. Kõigepealt tabasid nad peamiselt Sakala ja Ugandi alasid, kuid nad võitlesid vapralt vastu. 1210. aastal toimus Ümera lahing, mille eestlased võitsid. See tugevdas eestlaste eneseusku.
Liivimaa ristiusustamine 1140 hoogustus sakslaste ja taanlaste sõjategevus paganlike slaavlaste vastu. Samal ajal jutlustati kogu Euroopas ristisõda ja paavst lubas Põhja-Euroopa kristlastel suududa Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. 49 aasta jooksul ristiusustati Vendi ristisõdadega Läänemere lõunakalda rahvad ja slaavlased. Edasi põõrdus tähelepanu Läänemere ida kaldale. Esile kerkisid ka kaubanduslikud huvid. Saksa kaupmehed soovisid jõuda Läänemere alade kaudu vene turule. 1143 rajati ristiusu ja saksa kaumeeste keskusena Lübeck. 1180 tel hakkasid saksa kaupmehed siin kandis sagedasti liikuma ja koos nendega saabusid Väina ehk Taugava äärde ka esimesed saksa misjonärid. 1186 tekkis kiriku toetus kaupmeestele. Saksamaal pühitseti augustiinlane Meinhard piiskopiks ja anti ülesandeks Liivimaa ristiusustada. 1196 - Liivimaa piiskopiks sai tsistertlane Berthold. Toimus murrang, liivlased olid hakanud sakslasi usaldama ja ei tahtnud p
Piiskop Albertil oli kindel eesmärk teha Liivimaast kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Albertil oli märgatavalt laiem haare kui ta eelkäiatel. 1201. aastal alustas ta Riia linna ehitamise, kuhu ta viis üle piiskopkonna keskuse. 1202. aastal asutati eliitväeosa - "Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu" (Mõõgavendade ordu). Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Muistne vabadusvõitlus 1208. aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. Eestlaste eneseusku suurendas tublisti 1210. aastal võituga lõppenud Ümera lahing. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui eestlased sõjast kurnatud, ja kui puhkes veel katk, sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aastal algas sõda uue hooga. Sakslased ja latgalid jõugsid nüüd juba Läänemaale ja Kesk-Eestisse. Eestlaste korraldatud nelja maakonna ühine sõjaretk Riia vastu nurjus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid