5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
103 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
paivikas
Õppematerjali autor
Hessi seadus – on füüsikalise keemia põhiseadus, mille kohaselt keemilise reaktsiooni soojusefekt sõltub ainult süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte reaktsiooni käigust 9. Termodünaamika II ja III seadus. Termodünaamika II seadus – ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muudetaks tööks ning pole võimalik kanda soojust üle külmemalt kehalt soojemale ilma tööd tegemata. Termodünaamika III seadus- Korrapärase kristallistruktuuriga puhta aine entroopia absoluutsel nulltemperatuuril on võrdne nulliga. Lühidalt: see seadus selgitab T = 0 K saavutamise mittevõimalikkust järjestikuste jahutusprotsesside lõpptulemusena. See seadus annab aluse ainete absoluutsete entroopiate leidmiseks 10. Carnot ringprotsess. Carnot’ ringprotsessi kui soojusmasina analüüsist tulenavad järeldused. Soojusmasina (Carnot’ ringprotsessi) kasutegur. Soojuspump. Entroopia. Spontaanne muutus, entroopia ja korrapäratus, entroopiamuut. Standardsed
Protsesside liigid soojusvahetuse suuna järgi Eksotermiline protsess soojus eraldub Endotermiline protsess soojus neeldub Adiabaatiline protsess puudub soojusvahetus Olekufunktsioonid Olekufunktsioonid on arvutavad suurused. Süsteemi olekufunktsioonideks on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist. Olekufunktsioone tähistatakse suurte tähtedega (siseenergia U, entalpia H, entroopia S, Gibbsi energia G) Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, mis sõltub protsessi läbiviimise viisist (nt. töö w, soojushulk q) Töö (w) Termodünaamika põhimõisteks on töö. Töö on liikumine mõjuva jõu vastu . Töö mingi objekti liigutamisel mõjuva jõu vastu võrdub jõu ja teepikkuse korrutisega: w= F*d töö mõõtühikuks on dzaul J. 1 J = 1 N1 m = 1 kgm2s-2 (1 cal = 4,1868 J) Siseenergia (U)
Protsesside liigid soojusvahetuse suuna järgi Eksotermiline protsess soojus eraldub Endotermiline protsess soojus neeldub Adiabaatiline protsess puudub soojusvahetus Olekufunktsioonid Olekufunktsioonid on arvutavad suurused. Süsteemi olekufunktsioonideks on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist. Olekufunktsioone tähistatakse suurte tähtedega (siseenergia U, entalpia H, entroopia S, Gibbsi energia G) Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, mis sõltub protsessi läbiviimise viisist (nt. töö w, soojushulk q) Töö (w) Termodünaamika põhimõisteks on töö. Töö on liikumine mõjuva jõu vastu . Töö mingi objekti liigutamisel mõjuva jõu vastu võrdub jõu ja teepikkuse korrutisega: w= F*d töö mõõtühikuks on dzaul J. 1 J = 1 N1 m = 1 kgm2s-2 (1 cal = 4,1868 J) Siseenergia (U)
positiivne 140. Mis on soojushulga ühik SI-süsteemis? 1W m 2 kg 1J = = 1s s2 141. Mis on erisoojuse ühik SI-süsteemis? Q m2/s2 SI põhiühikute kaudu c= m (t 2 - t 1 ) J / kg 142. Mis on entroopia ühik SI-süsteemis? Entroopia S, diferentsiaalne muutus avaldub kujul dS = dQ / T, ühikuks on J/K (m2*kg)/(K*s2) Si põhiühikute kaudu 143. Kuidas väljendada Kelvini skaalas antud temperatuuri Celsiuse skaalas? 0°K = - 273°C 144. Kuidas väljendada Celsiuse skaalas antud temperatuuri Kelvini skaalas? 0°C = 273°K 145. Mis on temperatuur? Temperatuur iseloomustab aine soojuslikku olekut. Temperatuuri mõõtmisel peab keha olema soojusliku tasakaaluolekus(st. rõhk, ruumala, temp
1. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. 2. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. 3. Loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisemale. Iseeneslik protsess tähendab suletud süsteemi lähtudes makrokäsitlusest. Kui ained on segamata on tegemist korraga ja kui segatud siis korratusega. Korratus väheneb osakeste soojusliku liikumise tõttu. Entroopia Soojusmasinast tuleb alati anda mingi soojushulk jahutile. Sama soojusmasin seda soojushulk enam tööks kasutada ei saa. Mida kõrgem on töötava keha temperatuur, seda kergem on siseenergiat tööks muuta. Mida kõrgem on temperatuur, seda kvaliteetsem on energia Entroopia(S) suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet seda madalam on entroopia. 1 Entroopia muutus iseloomustab kvaliteedi muutust.
kineetilisest energiast. Molekulisisene energia ei tule antud juhul arvesse võtta. TERMODÜNAAMILISE SÜSTEEMI OLEKUFUNKTSIOON Termodünaamilise süsteemi olekufunktsiooniks nimetatakse süsteemi olekut iseloomustavat funktsiooni, mille muudu väärtus sõltub ainult süsteemi alg-ja lõppolekust, mille viisist, kuidas süsteem ühest olekust teise viidi. Termodünaamilise süsteemi olekufunktsiooni näiteks on siseenergia ja entroopia. Süsteemi poolt tehtud töö ja saadud soojushulka ei saa käsitleda olekufunktsioonidena ning nende muudud sõltuvad viisist kuidas süsteemi viiakse ühest olekust teise. 3.1.2. Termodünaamika 1.printsiip: Termodünaamika I printsiip seob süsteemile antud soojushulga dQ sellest tuleneva siseenergia muudu dU ja süsteemi poolt protsessi käigus tehtud mehhaanilise töö dA. dU=dQ-dA
segamata on tegemist korraga ja kui segatud siis korratusega. Korratus väheneb osakeste soojusliku liikumise tõttu. Entroopia Soojusmasinast tuleb alati anda mingi soojushulk jahutile. Sama soojusmasin seda soojushulk enam tööks kasutada ei saa. Mida kõrgem on töötava keha temperatuur, seda kergem on siseenergiat tööks muuta. Mida kõrgem on temperatuur, seda kvaliteetsem on energia Entroopia(S)– suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet seda madalam on entroopia. Entroopia muutus iseloomustab kvaliteedi muutust. Entroopia iseloomustab termodünaamilise süsteemi langust tasakaaluasendist. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. Suletud süsteemides entroopia kasvab. Mida ühtlasem on jaotus seda suurem on entroopia. Termodünaamika II printsiip: suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena kasvab entroopia. Suletud süsteemis nt
segamata on tegemist korraga ja kui segatud siis korratusega. Korratus väheneb osakeste soojusliku liikumise tõttu. Entroopia Soojusmasinast tuleb alati anda mingi soojushulk jahutile. Sama soojusmasin seda soojushulk enam tööks kasutada ei saa. Mida kõrgem on töötava keha temperatuur, seda kergem on siseenergiat tööks muuta. Mida kõrgem on temperatuur, seda kvaliteetsem on energia Entroopia(S) suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet seda madalam on entroopia. Entroopia muutus iseloomustab kvaliteedi muutust. Entroopia iseloomustab termodünaamilise süsteemi langust tasakaaluasendist. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. Suletud süsteemides entroopia kasvab. Mida ühtlasem on jaotus seda suurem on entroopia. Termodünaamika II printsiip: suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena kasvab entroopia. Suletud süsteemis nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid