Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskkonnainfoeeindexphp?
Vasakule Paremale
Põhjavee olemus-seire ja probleemid Eestis #1 Põhjavee olemus-seire ja probleemid Eestis #2 Põhjavee olemus-seire ja probleemid Eestis #3 Põhjavee olemus-seire ja probleemid Eestis #4 Põhjavee olemus-seire ja probleemid Eestis #5 Põhjavee olemus-seire ja probleemid Eestis #6 Põhjavee olemus-seire ja probleemid Eestis #7 Põhjavee olemus-seire ja probleemid Eestis #8 Põhjavee olemus-seire ja probleemid Eestis #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liliana Pellinen Õppematerjali autor
Referaat
Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis
Monitooringu alused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
doc

Põhjavee seire

TALLINNA ÜLIKOOL Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis Referaat Tallinn 2009 Sisukord Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis ....................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 4 1 Põhjavesi....................................................................................................................... 5 1.1 Põhjavee seisund................................................................................................... 5 1.2 Põhjavee probleemid........

Keskkond
thumbnail
25
pdf

Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse

095675 YAGB31 Tallinn 2010 1 Sisukord · Sissejuhatus lk. 3 · Mis on põhjavesi? lk. 4 · Veeringe lk. 5 · Põhjavee toitumine lk. 6 · Põhjaveevarud lk. 8 · Põhjavee hulga säilitamine lk. 9 · Põhjavee kaitse lk. 11 · Inimmõju põhjavee kvaliteedile lk. 13 · Põhjavee reostus õlisaaduste ja fenoolidega lk. 14

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
thumbnail
8
rtf

Põhjavesi

Põhjavesi Põhjavesi on loodusvara, mille kasutamiseks on enamikel juhtudel vaja taotleda maakonna keskkonnateenistusest vee erikasutusluba. Vee erikasutusluba on vajalik juhul, kui tahetakse võtta põhjavett üle 5 m3 ööpäevas või kui võetakse vett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist. Viimasel juhul tuleb taotleda luba sõltumata võetava vee kogusest nagu ka mineraalvee võtmise korral. Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett. Põhjavesi paikneb põhjaveekihtides ja -lademetes ehk maapõue vettsisaldavates ja -andvates kihtides. Karstunud ja lõheline lubjakivi, poorne liivakivi ning liiv, kruus ja teised purdsed setted sisaldavad põhjavett. Savikad kivimid ja setted on väiksema veejuhtivusega ning moodustavad vettpidavaid kihte, mis isoleerivad vettandvaid kihte üksteisest. Savikad

Keemia
thumbnail
20
docx

Hüdrogeoloogia II KT

7. Kuidas igikelts mõjutab veevarustust? Kus igikelts esineb? V: Aladel, kus on igikelt on veevarustust raske korras hoida, sest pinnas on aastaringi külmunud. Igikeltsa leidub Siberis, Lapimaal,Koola poolsaarel, kõrgmägedes. 8. Mis on pinnasevesi? V: Pinnasevesi - pinnakattes leviv ülavesi või maapinnalähedane põhjavesi. 9. Mis tähtsus on sellel, kui paks on aeratsioonivöö? V: Aeratsioonivööndi, kui loodusliku puhastusfiltri paksusest ja omadustest sõltub suurel määral põhjavee kaitstus reostuse eest. (Aeratsioonivöös nimetatakse pinnaseveest kihi pealispinnast ülevalpool asuvat vööndit, kus kivimite poorid on täitunud veeauru ja õhuga. Vesi esineb siin seotult kapillaarse või molekulaarse veena. Sademete vesi infiltreerub või imbub põhjavette läbi aeratsioonivöö. Sellel vööl on väga oluline tähtsus põhjavee puhastamisel, kuna siin esineb vaba hapnik.) 10. Kuidas toimub pinnasevee liikumine ja kuidas seda määratakse?

Hüdrogeoloogia
thumbnail
8
doc

Põhjavee kaitse Eestis

olmeveeallikas. Niipalju kui tehnika ja majanduse praegune tase ennustusi teha lubab, jääb ta selleks ka edaspidi. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, s.t. kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. Põhjaveevaru all mõistetakse seda põhjavee hulka, mida on rajatavas veehaardes võimalik toota ratsionaalsel viisil etteantud tarbimisreziimil nii, et see ei mõjutaks negatiivselt ökoloogilist olukorda. Põhjaveevaru arvutakse hüdrogeoloogiliste tööde ja põhjavee tarbimise käigus saadud andmete alusel. Veevaru arvutuse tulemused on aluseks põhjavee kasutamisel, veehaarete projekteerimisel ja väljaehitamisel ning veemajanduse arengukavade koostamisel.

Loodusõpetus
thumbnail
5
docx

Geoloogia

Kvaternaar-mammut, arenes inimene. 12.Maakoort kujundavad endogeensed protsessid- avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusena. Murranguliikumised, vulkanism, maavärinad. Liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia. 13.Maakoore kõikuvliikumised: Endogeenne protsess. Vaadeldakse maakoore vajumisi ja kerkimisi. Nüüdisaegsed ja Varasemad. Transgressioon geoloogiline nähtus, mille käigus toimub maapinna vajumine ja mere pealetung. Regressioon- maapind kerkib ja mere tase alaneb. Eestis on kõikuvliikumised põhjustatud jääajast. 14.Maavärinad- maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine, mis on tingitud hetkelisest Maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete lahendumisest. Tektoonilised- Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus. Vulkaanilised-kaasnevad vulkaaniliste protsessidega. Langatusvärinad- suurte koobaste sissevarisemine. Tehnogeensed- inimtekkelised. 15.Magmalised protsessid: avalduvad litosfääri ja astenosfääri vahel.

Geoloogia
thumbnail
13
doc

Hüdrogeoloogia lühikonspekt (TKTK)

Hüdrogeoloogia on teadus põhjavetest. Põhjavete hulka kuuluvad kindlasti veed, mis on allpool maapinda, kuid siin on üks väikene aga. Maapinnast alates on harilikult tegemist mullaga. Mullas on mullavesi. Allapoole minnes võib olla tükk tühja maad enne kui ilmneb esimene tõeline põhjavee kiht mida nimetatakse pinnaseveeks. Seda tükki tühja maad nimetatakse aeratsioonivööks. Aeratsioonivöö kaudu toimib põhjavee toitumine ehk infiltratsioon. Sademed jaotuvad kolmeks: 1. Auruvad atmosfääri tagasi ja tarbitakse taimestiku poolt 2. Jooksevad pinnavette 3. Infiltreeruvad põhjavette Aeratsioonivöös pesitseb veel üks liik vett. Tegemist on ülaveega, mis asetseb lokaalsel veerpidemel. Aeratsioonivöös esineb vesi auruna, mille molekulid võivad olla pinnaseosakestega mitmeti seotud. Vaba vesi ehk gravitatsiooniline vesi võib olla

Atmosfäärihügieen ja saastelevi
thumbnail
12
doc

Põhjavesi

Kool Üleminekueksam PÕHJAVESI Autor : Juhendaja : Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 1. PÕHJAVESI.............................................................................................................................4 1.1 Põhjavee mõju meie tervisele..............................................................................................4 1.2 Flouri sisaldus......................................................................................................................5 1.3 Radioaktiivsus põhjavees.....................................................................................................5 1.4 Reostuse kaitse........................................................................................

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun