poolest ,et ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi külge, vaid levib ja paljuneb arvutivõrgus iseseisvalt. See uss nakatas lühikese ajaga 6200 VAX- ja Sunarvutit, mis töötasid operatsioonisüsteemi Unix teatud versioonidega. Tagajärjeks oli, et paljud organisatsioonid, sealhulgas suured teaduskeskused olid sunnitud ennast mõneks ajaks internetist lahti ühendama. 3.1.3 Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 Asjatundlikult käimapandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusse e-maili teemareaga ,,Good Times". Kirjas oli hoiatus, et mööda e-postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega ,,Good Times1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID Viiruste toimest lähtuvalt on väljatöötatud viiruste erinevad tüübid. Järgnevalt ongi välja toodud viiruste tüübid koos kirjeldusega mida vastavad viirused teevad. 1.1 ,,Süütud" viirused ,,Süütud" on need viirused seetõttu, et nad ei hävita ega kahjusta programme ning andmeid
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................4 1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID..............................................................................5 1.1 ,,Süütud" viirused...........................................................................................5 1.2 Andmeid hävitavad viirused ..........................................................................5 1.3 Programmifaile nakatavad viirused ...............................................................5 1.4 Spawing-tüüpi viirused ..................................................................................6 1.5 Parasiitviirused...............................................................................................6 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused ...........................................
Arvutiviirused ja viirusetõrjed. Koostanud Geisy Meiner, Pärnu 2008 Mis on üldse arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmed ei saa enam taastada või käivitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja riistavara. Arvutiviiruste tüübid. "Süütud" viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused Makroviirused "Antiviirus" viirused Kuulsaimad viirused. Trooja hobused
KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: Kus ja mis aastal 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Bootsektori viirused................................................................................................................. 4 Failiviirused ehk parasiitviirused.............................................................................................. 4 Kaasfailiviirused (companion virus)......................................................................................... 6 Hübriidviirus (multiple-infector virus, multipartite virus)............................................................ 6
Arvutiviirused Autor : Margus Sakk See uurimistöö on on avaldatud autori teadmisel ja nõusolekul. Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised suurimad.
...................................4 1.1.2.Päästikumehhanism...............................................................................................................5 1.1.3.Toimelaeng.............................................................................................................................5 1Arvutiviiruse liigid..............................................................................................................................6 1.1."Süütud" viirused.........................................................................................................................6 1.1.Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused.................................................................................6 1.2.Failiviirused.................................................................................................................................6 1.3.Residentsed failiviirused..........................................................
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR ARVUTI TÖÖVAHENDINA Iseseisev töö Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?....................................................................4 1.1Arvutiviiruse ehitus ja toimimine........................................................................
Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli Pakistanist pärit Brian Virus, mis sai avalikuks 1986. aastal. Järgmisel aastal alustasid tegevust Jerusalem -levinumaid ja visamaid raaliviirusi, millest on ohtralt erinevaid variante. Samal ajal tekitati ka viirus Stoned, mis on tänaseni levinuim ning üks raskesti tõrjutavaid. Tema päritolumaaks peetakse Itaaliat või Uus-Meremaad. Viiruse tunneb ära ekraanile ilmuva fraasi "Your PC is Stoned" järgi; stoned tähendab argoos meelemõistuse kaotanult purjus või narkootikumiuimas olemist. Sellest ajast muutusid raaliviiruse nakkusjuhud üha sagedamateks. Tuli ette esimesi suurkahjustusi, kui viiruse ohvriks langes suur hulk arvuteid või siis suured terviksüsteemid. 1988.a
Kõik kommentaarid