Elektrilaeng, elektrivoolu töö jne. (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Elektrivool - alalisvool

Positiivselt laetud kehal on elektronide puudujääk, negatiivselt laetud kehadel on elektronide ülejääk-samanimelised öaetud kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. · Elektrilaengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi sumaarne laeng ei muutu. q1+q2+q3+...+qn=0 q-süsteemis olevate kehade laengud[1C] · Elektriliselt isoleeritud süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi läbi mille ei saa kulgeda elektrivool. · 1 C on niisugune laeng mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget kui voolutugevus juhis on 1amper. · Punktlaeng on selline laetud keha mille mõõtmed antud tingimustes ei ole olulised.. · Lähimõju teooria kohaselt mõjutavad laengud teineteist mingi vahelüli(niit, juht, varras) kaudu. Üldisemas mõttes aga keskkonna kaudu milles mõju kandub edasi ühest punktist teise. · Kaugmõju teooria kohaselt toimub mõju edasi kandumine vahetult läbi tühjuse.

Füüsika

16

ppt

Elektrivoolu töö ja võimsus

Elektrivoolu töö ja võimsus Järvakandi Põhikool 2005  Täna õpime: Mida nimetatakse elektrivoolu tööks. Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd. Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd. Mis on elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsuse ühikud.  Mehaaniline töö A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 dzaul. 1J = 1Nm  Elektrivoolu töö Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. A U= A = Uq q Elektrivälja töö arvutamiseks kasutatakse valemeid: 2 U A = UIt A = I Rt 2 A= t

Füüsika

16

ppt

Elektrivoolu töö

Elektrivoolu töö Järvakandi Põhikool 2005  Täna õpime: Mida nimetatakse elektrivoolu tööks. Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd. Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd. Mis on elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsuse ühikud.  Mehaaniline töö A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 dzaul. 1J = 1Nm  Elektrivoolu töö Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. A U= A = Uq q Elektrivälja töö arvutamiseks kasutatakse valemeid: 2 U A = UIt A = I Rt 2 A= t

Füüsika

8

doc

Elektromagnetism ja optika

Q E =k r2 Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus ja teda võib lühidalt nimetada E-vektoriks. E-vektor on alati suunatud positiivselt laetud kehast eemale ja negatiivselt laetud keha poole. Kehtib superpositsiooniprintsiip (liitumise põhimõte): laetud kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade E-vektorid liita. Töö elektriväljas Pinge ­ elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühikulist laengut omava keha viimisel ühest punktist teise. U = 1 -2 U ­ pinge (ühik: 1V) U = A U ­ pinge (ühik: 1V) ­ potentsiaal q A ­ töö (ühik: 1J) q ­ laeng (ühik: 1C) Elektrimahtuvus iseloomustab elektrit juhtivakeha või kehade süsteemi laadumisvõimet.

Füüsika

5

docx

Elektrivoolu kordamisküsimused ja vastused

positiivse laenguga ja laenguta kehad? Miks? kaks positiivse laenguga keha- tõukuvad kaks negatiivse laenguga- tõukuvad positiivne ja negatiivne- tõmbuvad Miks? Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanud samasugused laengud. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad, sest nad on saanud eriliigilised laengud. 4. Kuidas saab kindlaks teha, kas keha on elektriseeritud? Elktroskoobiga saab kindlaks teha, kas keha on laetud. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. (Elektroskoobi kesta sees asetseb osutiga metallvarras. Elektroskoop laadub, kui selle varrast puudutatada laetud kehaga. Kuna metallvarras ja ostui omandavad samaliigilise elektrilaengu, siis ostui otsad tõukuvad vardast eemale.) 5. Mis on elektrijõud? Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega laetud kehad üksteist mõjutavad. 6. Millest sõltub elektrijõu suurus?

Füüsika

2

doc

Elektriõpetuse tähtsamad valemid

Elektriõpetuse tähtsamad valemid. 9 klass. 1. Voolutugevus. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengusuurusega. elektrilaeng q 1C ( kulon) Voolutugevus= aeg ; I= ; 1A (amper)= ; t 1s ( sekund ) 2. Pinge Elektrivälja pinge juhi kahe punkti on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. elektriväljatöö A 1J ( dzaul ) Pinge= elektrilaeng ; U= q ; 1V= ;

Füüsika

1

doc

11 klass

..=IR+Ir. Jadalülitus: kõiki takisteid läbib sama vool; skeem. Seadused: voolutugevus on ahelas igal pool samasugune (I1=I2...=I); kogupinge on võrdne üksikute tarbijate pingete summaga (U1+U2+...=U); kogutakistus on võrdne tarbijate takistuse summaga (R1+R2+...=R). (Vooluallika)elmotoorjõud- näitab kõrvaljõudude tööd pos. ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringis. Emj. on suurim pinge, mida antud vooluallikas on suuteline tekitama. ...=Ak/q, Ak- kõrvaljõudude töö, q- laeng. Vooluallika ül on tagada vooluringis pidev vool, tekitada jõud, mis paneks osakesed liikuma. Sõltub temperatuurist. Ohmi seadus vooluringi osa kohta- Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Tavaliselt esitatakse Ohmi seadus takistuse kaudu, kus takistus on esitatav pinge ja voolutugevuse jagatisena. R=U/I. Ühik-juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A.

Füüsika

11

doc

Füüsika konspekt

muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on samad. Absoluutselt mitteelastne põrge: Selline põrge, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget liiguvad kehad ühesuguse kiirusega (moodustavad uus keha). Kehtib impulsi jäävuse seadus. M v + m v = (m + m )v Mehaaniline töö: Töö on võrdne kehale mõjuva liikumisesuunalise jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse või nihke korrutisega: Tähis A, ühik 1J=1 Nm=1 kgm²/s². Valem: A=Fscos Raskusjõu töö: Valem: A=mgh ; keha allaliikumisel on töö positiivne, ülesliikumisel negatiivne. Hõõrdejõu töö: Valem: A= -Ns (N ­ rõhumisjõud, s ­ nihe, mis võrdub sirgliikumisel teepikkusega) ; töö on alati negatiivne, sest hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline

Füüsika

Kommentaarid (1)