EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
konflikt ei lasknud. Ka soome blokkis. Seega loodi 1923. vaid Eesti-Läti kaitseliidu leping. Rahvusvaheline olukord teravneb: 1933. natsionaalsotsialistid Saksamaal võimule. Kukkus läbi kaua ettevalmistatud desarmeerimiskonverents. Jaapan ja aksamaal ahkusid esiagu sealt ning hiljem ka Rahvasteliidust. Rahvasteliid oli mõttetu. 1935. sõlmiti Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis Saksamaale õigus suurendada oma sõjalaevastikku. Nsvl tahtis Eestit Moskvaga lähendada ning Eesti keeldumise korral hakkas Balti kolmikliidu loomist õhutama.(leedu). See loodigi Igalt poolt ähvardas 1930ndatel oht, Eesti Läti ja Leedu kuulutasid end Skandinaaavia eeskujul neutraalseks. Kultuurielu 1925. loodi Kultuurkapital. Kultuurielu: professionaliseerumine, kutseühingute loomine, kultuurkontaktide laienemine. Haridus: ühtluskooli põhimõte, 6+5 klassi, omakeelne, kohustuslik algharidus, haritlaste üleproduktsioon. 1934
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20%
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
Kuningas ei pääsenud troonile. Leedulased olid kindlad, et Saksamaa kaotab I MS. 1918. aastal 20. oktoobril Saksamaa tunnistas Leedu iseseisvust. Võitlus Leedu iseseisvuse eest (detsember 1918 - juuli 1920)- Üldiselt: 1) Leedu sõjavägi oli väike, kaotused olid väikesed (1444 meest hukkus), 1/3 suri haigustesse, 2800 meest haavatuna. 2) Põhiliitlane oli Saksamaa. 3) Põhivaenlane oli Poola. 4) Sõda kestis kauem kui Eestil ja Lätil. 4) Sõja lõpus tegutseti lühikest aega NSVL liitlasena. 5) Leedu sõjaväe ülemjuhataja vahetus pidevalt. Leedulastel oli vähem sõjalise väljaõppe või ilmasõja kogemusega mehi, sest leedulased olid vastumeelt teenima Vene armees. Pärast I MS suuremal osal leedu sõjameestest õnnestus kodumaale naasta, kuid ilma relvadeta. Leedus põgenikena lahkus umbes 300 000 leedulast. Sõjaväe organiseerimine: Leedu valitsus alustas sõjaväe organiseerimist 1918. aastal, tehes seda Saksa okupatsiooni ajal ja sakslaste abil
LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest maailma valitses Euroopa peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu – hakati rohkem uurima, osa
Rahvuskultuuri arenguks oli hea aeg. Sai vabalt areneda. Kirjanduses Tammsaare looming. Kunstis Viiralt, K. Mägi, K. Raud. Muusikas Tubin, Valgre. Teatris Paul Pinna. Spordis Pajusalu, Paul Keres. Arhitektuuris levis funktsionalism. Ranna Hotell, Seedri tänava ehitised, Hansagümnaasium. 12.05.09 Eesti 19391944 23.08 1939 sõlmisid Saksmaa ja NSVL mitte kallaletungi lepingu (MRP). Eestile oluline selle lisaprotokoll: Eesti jäi NSVL mõjusfääri. 1.09 1939 puhkes II maalimasõda. Algas Saksamaa pealetungiga Poolale. Saksamaa hakkas protokolli täitma. Eesti kuulutas end neutraalseks. Septembris leidis aset Poola allveelaevaga juhtum. Orzel Tallinna sadamasse. Eesti pidi interneerima (relvad likvideeriti ja paar sõdurit paigutati laevale valvele). Laev põgenes Tallinnast
Kõik kommentaarid