Absolutism Prantsusmaal ja Inglismaal 17-18 saj. (0)

Absolutism Prantsusmaal ja Inglismaal 17.-18. sajand

ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL JA INGLISMAAL 17.-18. SAJANDIL 1. Erinevad seisukohad uusaja dateerimises. TV 1 1453. a, sest sel aastal vallutati türklaste poolt Konstantinoopol, millega kadus keskaegne maailma süsteem. 1492. a, sest sel aastal jõudis Kolumbus Ameerikasse, avastati Uus Maailm 1517. a, sel aastal algas reformatsioon 1640. a, sel aastal Inglismaal algas kodanike revolutsioon, mis lõpetas feodaalsuhted Inglismaal, alguse sai kapitalism 17. sajandi algus, sest paljudes riikides toimusid sel sajandil mingid nende jaoks olulised sündmused 2. Uusajal toimunud muudatused majanduses, vaimuelus ja riigivalitsemises. TV 2 Kaubanduses: Kujunes välja kaubandus ja tihenes kaubavahetus erinevate riikide vahel. Põllumajanduses: Lääne-Euroopas kadus pärisorjus. Ida-Euroopas talupojad orjastati. Pärisorjuse kaotanud riikides tekkisid kapitalistlikud suhted, Ida-Euroopas säilisid feodaalsuhted.

Absolutistlik Prantsusmaa ja parlamentaarne Inglismaa

Absolutistlik Prantsusmaa Absolutism- riigi valitsemisviis 17-18 saj: kuninga piiramatu võim * võim on jagamatu * pürgimine ühtsuse poole *alalise sõjaväe loomine *ametnike vajadus Prantsusmaa, Venemaa, Rootsi. Kuidas toetas absolutismi: *sõjavägi- tekkis uus ja mõjukas ühiskonnakiht ametnikkondi, keeruline haldus- ja maksusüsteem, võim bürokraatiseerus *majandus merkantilismi näol- oma kaupa võimalikult palju müüa, kaupade väljaveo soodustamine ja sisseveo tõkestamine kõrgete kaitsetollide abil, kulla- ja hõbeda varumine

Uusaeg kokkuvõte

Koostas 95 teesi. Luteri kirik. Vastureformatsioon- katoliku kiriku otsene vastutegevus: inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine, kiriku sisemise ühtluse taastamine, jesuiitide ordu loomine. Vastureformatsiooni tugipunktiks sai Hispaania (Felipine II, kes oli fanaatiline katoliiklane). Maadeavastuste mõjud ja tagajärjed- Siin saab tuua välja vast Ameerika. Siis Ameerika veel iseseisvus ja nüüd on üks juhtivaid riike maailmas jne. 2. Absolutism ja parlamentarism: Jean Bodin (1530-1596) ja absolutismiteooria- prantsuse jurist, kes sai absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks. Eelistas monarhiat kui üksikisiku võimu. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim. Majesteedil peaks olema õigus välja anda seadusi ilma, et ta vajaks alamate tingimusteta heakskiitu. Abolutistliku riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi. Absolutistliku riigivõimu majandus põhines merkantilismil - see oli

Inglismaa uusajal

INGLISMAA UUSAJAL 16.saj 1) Reformatsioon: Henry VII a) Mary üritas taastada katoliku kirikut b) Usutülid jätkuvad ka veel 17.saj 2) Elisabeth I ( 1558-1603) a) Inglismaal taastati anglikaani kirik. See tagab stabiilse sisemise arengu b) Inglismaast sai tugev tööstusriik c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I

Parlamentarismi areng Inglismaal

päraparlament. Päraparlament mõistis 1649. kuninga Charles I kui rahvavaenlase surma. Päraparlamendi reolutsioonid: -Rahvas, keda juhib Jumal on õiglase võimu allikas -Inglise alamkoda, esindab rahvast, on riigi kõrgeim võim -Kõik seadused mida alamkoda seaduseks kuulutab, on seaduse jõud. Cromwelli diktatuur 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlament oli muutunud vähemuse esinduseks, tegelikult kehtis Inglismaal sõjaväeline diktatuur. Valimisi ei korraldatud, 1653. saadeti ka päraparlament laiali. Korraldati valimised, kui valida said ainult indenpendentide kogudusele. Cromwell nimetas end eluaegseks lordprotektoriks. Uus parlament tegutses lühikest aega, 1655. saatis Cromwell ka selle laiali. Cromwell oli rahva hulgas ebapopulaarne, keelati tantsida, teatris käia, ja kanda tärgeldatud kraesid. Kolis ise kuninglikku Whitehalli võttes üle õukonna ediketi ja kombed. Kui Cromwell ootamatult 1658

Euroopa 17. sajandil, mõisted

ootamatult 1658 suri tantsis rahvas tänavatel, peale seda sai valitsejaks tema poeg Richard kes loobus valitsemisest leidmata tuge rahva ja sõjaväe hulgast. 16601685 Charles II valistemisaeg, püüdis taastada absolutislikku korda ning katoliku usku. 16851688 James II valitsemisaeg, soovis anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele, puhkes tüi parlamendi ja kuninga vahel, põgenes Prantsusmaale. 1688 Hollandi valitseja Oranje prints Willem sai võimule Inglismaal, krooniti William III nime all uueks Inglismaa kunignaks 1689 William III kirjtuas alla Õigluste deklaratsioonile 1614 Louis XII saatis generaalstaadid laiali ja neid ei kutsutud kokku järgmise 175 aasta jooksul. 1598 anti välja Nantesi edikt, mis andis hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada.

VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

1536 – Jean Calvin avaldas raamatu „Ristiusu õpetus”, algas kalvinismi levik Euroopas. 1545 – 1563 – Toimus Trento krikukogu, millega pandi alus katoliku kiriku sisemisele tugevnemisele. 1555 – Keiser Karl V kuulutas Saksamaal välja Augsburgi usurahu, millega Saksamaa jäi usuliselt jagatuks luterluse ja katoliikluse vahel. 1558 – 1583 – Liivi sõda Läänemere idakaldal. 1572 – Pärtliöö käigus tapeti Prantsusmaal katoliiklaste poolt 20 000 hugenotti. 1587 – Esimese Inglise koloonia rajamine Põhja-Ameerikasse. 1588 – Hispaania Võitmatu Armaada ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu. 1598 – Nantes`i ediktiga Prantsusmaal saavutati ajutine usurahu; katoliiklus kuulutati valitsevaks usundiks. 17.sa 1613 - Venemaal tõusis troonile Romanovite dünastia. 1614 – Prantsusmaal kutsuti absolutismiajastu saabudes viimast korda j

Absolutism ja valgustus

tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused). Järgmised gen. staadid kutusti kokku alles 1789. aastal. Abs valitsemisviis - Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle