Ande Andekas-Lammutaja
Õiguse alused – Pärimisseadus
Pärimine
on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Pärand
on
pärandaja vara koos kõigi õiguste ja kohustustega, mis avaneb pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral. Pärimiseks peab
pärija pärandi vastu võtma. Pärija
on isik, kes saab päranduse, kelle omandusse vara läheb. Pärandaja
on isik, kes sureb ehk kelle vara läheb üle teisele isikule.
Pärimisvõime
on isiku võime pärida. Pärimiskõlbmatu
on isik, kes on toime pannud pärandaja vastu surmaga lõppenud
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2007-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
171 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rain Ungert
Õppematerjali autor
Pärimisõigus Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest?
6 oma olemuselt pärandaja testeerimisvabaduse sisuliseks piiranguks. Ühiskonna õiguslustundest 7) Pärimisseadus jõustus 1. jaanuaril 1997. Selle alusel toimub nende pärandiasjade lähtuvalt ei peeta Mandri-Euroopa õigussüsteemides lubatavaks oma kõige lähemate isikute täielikku lahendamine, kus inimene on surnud kas 1. jaanuaril 1997 või hiljem. pärandist ilmajätmist. Nimetatud põhimõte on saanud alguse juba Rooma õigusest.
1.Füüsilise isiku õigus- ja teovõime: õigusvõime: (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Füüsilise isiku teovõime: (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isi
1.2 Avaldus pärimismenetluse algatamiseks Pärimismenetlus on sarnane nii testamendi-, pärimislepingu kui seadusjärgse pärimise puhul. Pärimise vormistamiseks pöörduda notari poole, kes pärimismenetluse algatamise avalduse alusel algatab menetluse. Avalduse, mis koostatakse notaribüroos ja mille notar tõestab võib esitada pärija, pärandaja võlausaldaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik. 6 1 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10. 2 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 10 3 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10. 4 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 13 5 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10. 6 Notarite Koja koduleht. https://www.notar.ee/553. (19.01.2015) 4
Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused: oma alaealise/täisealise lapse ülalpidamine, kuni laps õpib põhi-, kesk-, kutsehariduskoolis, kui vabatahtlikult seda ei tehta, määrab kohus elatisraha 1.le lapsele ½ min. palgast(mitte vähem), kohus võib määrata väiksema summa juhul, kui peres on veel lapsi(keegi ei tohi kannatada), elatisraha nõudmine ei sõltu kooselust, abielust, isik peab esitama min. palga tõendi(tegelik elustandart parem). Vanemate ülalpidamine(täisealiste laste korral):kohus arvestab kõigi laste olemasolu, raha nõudmisel arvestatakse mõlemat poolt, ehk laps vs. Vanem, raha ei saa nõuda kui vanemlikud õigused on ära võetud. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamine: vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi. Võõrasvanem lapsevanemaga abielus olev isik, kes ple selle lapse vanem Kasuvane
Õigusõpetus Juhendaja Rein Volberg Pärimisseadus Pärimine - on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule, see võib toimuda kahel viisil: * täisõigusjärglusena (universaalne õigusjärglus); * osaõigusjärglusena (singulaarne õigusjärglus). Täisõigusjärglusena läheb surnu vara üle tema pärijatele. Pärijatele lähevad üle surnule kuulunud õigused ja kohustused. Sealjuures läheb pärand üle kui tervik ning pärijate osad määratakse pärandi mõtteliste osadena. See
1 1) Füüsilise isiku õigus- ja teovõime Füüsilised: teovõimelised, täieliku teovõimega (täisealised), piiratud teovõimega (alaealised, puudega jms), teovõimetud (antud olukorras otsustusvõimetud?). Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Füüsilise isiku teovõime on võime teha iseseisvalt kehtivaid kehtivaid tehinguid. 2) Asjade liigitus Kinnisasi piiritletud maatükk koos sellel olevate hoonetega Vallasasi liikuv vara 3) Päraldis. Esemest saadav kasu, asja hindamine, asjaga seotud kulutuste liigid Päraldis on vallasasi, mis kuulub peaasja (kinisasja) juurde, teenib peaasja, mood komplekti. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised. Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Testament ja selle liigid Tartu 2009 Testament ja selle liigid 1 jaanuaril 1997 jõustunud pärimisseadus (avaldatud RT I 1996, 38, 752) sätestab pärimise korra, st kuidas isiku (pärandaja) surma korral läheb tema vara (pärand) üle teisele isikule (pärijale). Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimis-lepingus (pärimine pärimislepingu järgi). Alljärgnevalt on käsitletud pärimist testamendi järgi, eriti testamendi liike.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
kas pärimisseaduses ei peaks olema ka osa mis räägib pärandusest loobumisest ehk mittevastuvõtmisestja veel hulganist muud juttu...? tundub liiga poolik-kui juba seadusest on maha kopitud siis paluks ikka korrektselt "terve tõde"- sest poolt tõde on siiski pidem vale.... panen lingi kus on olemas terve seadus :) kui kellelgi peaks tõesti seda vaja minema(antud jupike seadusest ei ole rahuldav...)
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=178 683
nõus "astakuus"-iga
Kõik kommentaarid