Suhtlemine inimestega-loomulik või õpitav? (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Mina kui suhtleja

vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Minu jaoks asub hea suhtlemise võti

Enesehindamine

16

docx

Esmamulje, kehakeel ja positiivne imago

1.2. Kuidas luua head esmamuljet Hea esmamulje loomine ei ole sugugi nii lihtne. Inimestelt nõutakse rohkem, kuna tänapäeval näitab see ,kuidas käitutakse, inimese haritust ja intelligentsust. Mida korrektsem on inimene ja mida paremini ta oskab ennast väljendada, seda parem on esmamulje temast ja seda paremini temasse suhtutakse. Esmamulje inimesest võib tekkida juba enne temaga kohtumist. See võib tekkida näiteks lihtsalt kirjutamise abil. Selleks, et jätta head esmamuljet paberil või internetis kirjutades, tuleb kirjutada ilma vigadeta. Tänu sotsiaalmeediale ja internetile jäetakse üha tihedamini endast esmamulje just läbi kirjutamise. Tuleb lihvida oma sõnavara ja grammatikat. Peab harjutama oma kirjutamisoskust ja tuleb teha jõupingutusi selleks, et mõelda enne ja siis alles öelda. (Daum 2013) Selleks, et luua head esmamuljet peab kandma sobivat riietust ja olema hoolitsetud välimusega. Esmamulje puhul on välimus tähtis. Välimusel on esimesel kohutumisel

Enesejuhtimine

42

doc

Suhtlemine ja suhtlemisprobleemid

................................................................ 12 5.1 KUULAMINE TÖÖL.......................................................................................................................12 5.2 KUULAMINE KODUS.....................................................................................................................13 6 ENESEVÄLJENDUS KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS...................................................... 15 7 KEHAKEEL KUI MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE..................................................... 17 8 LÄBIRÄÄKIMISED KUI SUHTLEMISE VÄLTIMATU OSA.............................................. 18 9 ERINEVAD SUHTLEJAD - INIMESETUNDMINE............................................................... 19 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................. 21 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................

Psühholoogia

6

docx

KUIDAS HOIAKUD JA ESMAMULJE MÕJUTAVAD SUHTLEMIST

Peale näo võtab teisest isikust mulje tekkimisel osa tema keha, kõne, hääl, kirjutised ja nende kombinatsiooniddu (Reis & Sprecher, 2009 lk 686). Teadlased väidavad, et esmamulje on meie jaoks väga otsustava tähtsusega just seepärast, et sellega tekkivad hinnangud on püsivad ning mõjutavad meie tulevasi lootusi, käitumist ja suhtlust inimestega (Reis & Sprecher, 2009 lk 685). Olen ka ise kogenud, et muljed, mida me jätame teistele või mida jätavad teised meile, mõjutavad meie elu paljusid aspekte. Näiteks meie sõprust, meie karjääri, romantilisi suhteid partneriga ja palju muud. Kohates tundmatut inimest võib üllatavalt kohe tunduda, et meil on selle inimesega palju ühist. Räägitakse palju ka armumisest esimesest silmapilgust. Sageli tunneme juba esmakohtumisel mingit seletamatut ühist keemiat sobiva inimesega. Tihti on siiski ka erandeid: inimesega, kelle kohta ütleb esmamulje, et

Suhtlemis psühholoogia

59

doc

Teenindussuhtlemine – kliendikesksus

teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen seda, mida kõik teisedki. Töötan siin selleks, et inimene saaks Kuule minna. Just seda ma siin teen." Judith DeLozier Materjali kirjeldus Õppematerjal, mida sa just vaatad või käes hoiad, kujutab endast konspekti, kuhu on kokku pandud nii kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda ­ edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted

Teenindus

133

pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

........ 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117

Suhtlemis psühholoogia

3

doc

Efektiivne suhtlemine

Efektiivne suhtlemine Ajalooliselt on suhtlemise mudeliks peetud toru, kus teave edastatakse ühelt inimeselt teisele. Tänapäeval vaatame suhtlemist kui protsessi, kus suhtlemine koosneb mitmest komponendist, peamisteks nendest on: -- informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine -- suhtlemispartneri tajumine -- suhtlemispartneri mõjutamine Suhtlemise esimene komponent informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine näitab suhtlemise tihedat seost kommunikatsiooniga ehk teabe vahetamisega. Kommunikatsioon on suhtlemise informatsiooniline külg ehk mõtestatud märkide vahetamine saatja ja vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis.

Klienditeenindus

21

docx

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA

enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili elemendid, mis on meelepärasemad kui teised

Suhtlemis psühholoogia

Kommentaarid (2)