Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Metsad, niidud,vesi,sood (1)

2 HALB
Punktid
Metsad-niidud vesi sood #1 Metsad-niidud vesi sood #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mannni Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
38
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

toitaineterikkaid setteid, millel moodustavad lammimullad. *Rannaniidud: Taimestik levib vööndiliselt, kuna sõltub meremõjust. Paljudes kohtades kasvavad soolalembelised taimed. Mereveega paisatakse rannale adruvalle, veidi kaugemal , merevee pritsmete tsoonis, levib suhteliselt tihe rohustu. *Rannaroostikud: omaette rohumaad, levivad veealustel sooldunud gleimuldadel. Seal kasvab tavaliselt pilliroog. Eesti suurim rannaroostik on üle 3000 ha. *Ranna-, lammi- ja puisniite nimetatakse poollooduslikeks, sest need on enamasti inimtekkelised ning püsivad inimese kaasabil-niitmisel ja karjatamisel. *Nõmmed- kujunevad luidete ning tuiskliivaalade taimedega kinnistumisel, levivad liivmuldadel. Seal kasvavad kuivalembelised samblad ning samblikud. (Kaibaldi nõmm) 13. INIMTEGEVUSE MÕJU LOODUSELE. KAITSEALAD JA KAITSTAVAD OBJEKTID 14. EUROOPA ASEND, PIIRID, SUURUS 1.Milliste ookeanide ja meredega piirneb Euroopa?

Geograafia
thumbnail
15
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

toitaineterikkaid setteid, millel moodustavad lammimullad. *Rannaniidud: Taimestik levib vööndiliselt, kuna sõltub meremõjust. Paljudes kohtades kasvavad soolalembelised taimed. Mereveega paisatakse rannale adruvalle, veidi kaugemal , merevee pritsmete tsoonis, levib suhteliselt tihe rohustu. *Rannaroostikud: omaette rohumaad, levivad veealustel sooldunud gleimuldadel. Seal kasvab tavaliselt pilliroog. Eesti suurim rannaroostik on üle 3000 ha. *Ranna-, lammi- ja puisniite nimetatakse poollooduslikeks, sest need on enamasti inimtekkelised ning püsivad inimese kaasabil-niitmisel ja karjatamisel. *Nõmmed- kujunevad luidete ning tuiskliivaalade taimedega kinnistumisel, levivad liivmuldadel. Seal kasvavad kuivalembelised samblad ning samblikud. (Kaibaldi nõmm)

Geograafia
thumbnail
80
doc

Metsabotaanika

LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav

Eesti loodus ja geograafia
thumbnail
4
docx

Siseveed, mullad

Põhjavesi ­ kogu maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kivimikihtidel ja setete poorides, lõhedes või muudes tühimikutes (paikneb ja liigub maakoore erinevad sügavusega veehorisontides) Pinnavesi ­ maapinna peal olev veekiht, mille moodustavad alatised veekogud (järved, tiigid, jõed, ojad), ajutised veekogud (karstiojad ja ­järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi Veebilass ­vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Valgla ­ vesikond, maa-ala, millest suur veekogu ja selle osa saab vee; jaguneb maapealseks ja maa-aluseks, mille piirid ei tavatse kokku langeda Jõe langus ­ jõe veetaseme keskmine langus meetrites /km SISEVEED Siseveed koosnevad nii põhja- kui ka pinnaveest ja on tihedalt seotud geograafilise asendi, kliima ja pinnaehitusega. Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. Põhiline osa juurdetulevast veest on sademetevesi, pisut lisandub ka naaberalade juurdevoolu vett. JÕED Eesti jõed kuuluvad kolme ­ Soom

Geograafia
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa ­ põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa ­ maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine ­ 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
16
doc

Geograafia konspekt: mullad, atmosfäär, hüdrosfäär

PEDOSFÄÄR e. mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt toimuva protsessiga: 1. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsat

Geograafia
thumbnail
3
doc

Loodusgeograafia

9.1 - Läänemerest Läänemeri on riimveeline veekogu, mille keskmine soolsus on 7-8%,mis on umbes 4x väiksem maailmamere omast. Riimveelisus ­ Põhjused miks on läänemeri madala soolatasemega 1) Sisemeri ­ maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine ­ passiivne(väike) 3) Sissevool ­ Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed Soolsuse põhjused 1)mageda vee sissevool 2)kitsas ühendus ookeaniga 3)sademete hulk ületab aurumise 9.2 ­ Rannatüübid A. Järsakrand (Järskrannik) 1) suur suhteliste kõrguste vahe 2) paljandid 3) ranniku väike lagunemine B. Lauskrand 1) väiksed suhtelised kõrgused 2) materjal on rannal uhutud ühtlaselt laiali 3) sagedased üleujutused Järsakrannad on tavaliselt tekkinud lainete kulutuse tagajärjel, siis lauskrandadel on nii kulutus- kui kuhjevorme. Peatükk 10 ­ Siseveed Pinnavesi ­ alalised ja ajutised veekogud, sademete ja lumesulamisveest Põhjavesi ­ kogu maa-sisene voolav vaba vesi. Veebilanss ­ Vee juurdetu

Geograafia



Lisainfo

Metsad, niidud,vesi,sood

Kommentaarid (1)

extremesickness profiilipilt
Janar Kalda: Lahja, mõistete kogu. Pole vaeva nähtud isegi kujundamisega. Paneks hinnaks 10 punkti
18:58 29-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun