50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Richard kõiv
Õppematerjali autor
Merilin Reede 8t. VHK 2008 _______________ SISUKORD _____________ _ · Puravikest · Haavapuravik · Retsept · Kasutat. Kirj. PURAVIKEST _ Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud.
Viljaliha on valge ja kibeda maitsega. Sapipuravik kasvab üksikult kuusikute okaskõdus või pehkinud kändudel, mõnikord ka sipelgapesades. Punapuravikud Punapuravikud on suured, oranzikad või roostepunased puravikud, millel on pisut üle serva sisserulluv kübaranahk ja paksu jala pinnal vastab liigile erivärvi soomused. Pärast seene lõikamist muutub viljaliha lõikekohalt punakaks või tumeneb. Rühma kuulub kümmekond liiki, mis osa neist vähetuntud. Tavalisemad liigid:Kasepuravik, haavapuravik ja palupuravik kasvavad oma nimele vastavalt kase, haava või männi juureseentena eri tüüpi metsades oma peremeespuude levialadel. Lccinum populinum on haava seltsiline ja seda leidub sagedamini haavikutes. Hooaeg võib alata juba juulikuus, ja üldiselt leidub punapuravikke sügiseni välja. Kasepuravik Kasepuravikud on keskmise suurusega seened või üpris suured seened, varieeruvalt pruuni värvi. Õigupoolest on palju üksteisele lähedasi kasepuravike liike. Kübaranaha
seen, kübaral rohekad laigud. Kaseriisikas Roosaka kuni roosakas-lihapruuni karvase kübaraga seen. Vajab kupatamist. Pilvikud Pilviku kübar on ereda värvusega. Kübara all olevad valged lehekesed purunevad kergesti, kuid piimjat vedelikku sealt ei tule. Puravikud Puravikud ilmuvad hilissuvel.Puravikke võib tarvitada ka kupatamata praetult, marineerimiseks ja suppideks. Kivipuravik Kasepuravik Haavapuravik jt Kivipuravik Väga hea söögiseen, söödav värskelt. Tal on kollakas- kuni tumepruun kübar ning tema jalg on jäme. Kasepuravik Väheväärtuslik söögiseen, söödav värskelt (korja ainult noori seeni!) Haavapuravik kübar on põhivärvuselt kollakas- punakasoranz,seeneliha muutub katsumisel ja lõikepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks Pomerantspuravik Kübar on kollakas-punakasoranz. Seeneliha
Kaseriisikas Roosaka kuni roosakas-lihapruuni karvase kübaraga seen. Vajab kupatamist. Pilvikud Pilviku kübar on ereda värvusega. Kübara all olevad valged lehekesed purunevad kergesti, kuid piimjat vedelikku sealt ei tule. Puravikud Puravikud ilmuvad hilissuvel.Puravikke võib tarvitada ka kupatamata praetult, marineerimiseks ja suppideks. Kivipuravik Kasepuravik Haavapuravik jt Kivipuravik Väga hea söögiseen, söödav värskelt. Tal on kollakas- kuni tumepruun kübar ning tema jalg on jäme. Kasepuravik Väheväärtuslik söögiseen, söödav värskelt (korja ainult noori seeni!) Haavapuravik kübar on põhivärvuselt kollakas- punakasoranž,seeneliha muutub katsumisel ja lõikepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks Pomerantspuravik Kübar on kollakas-punakasoranž. Seeneliha
Seeneretk sarnaste seente maailma Valge kärbseseen ja metsašampinjon Valge kärbseseen ja metsašampinjon Kasvavad okas-ja segametsades kuuskede läheduses. On olemas valget värvi kübar, krae ja jalg. Seen on üleni valge, sh eoslehekesed, mille värvus ka vananedes ei muutu. Seen on valge, aga eoslehekesed on roosakad, punakad või lõpuks mustad. Jalg on otsapidi kotjas tupes, mis võib maa seest märkamata jääda. Jalg on alt muguljalt jämenenud, aga tuppe ei ole! Vigastus-või lõikekohad jäävad valgeks. Vigastus-või lõikekohad muutuvad ajapikku kollakaks. SURMAVALT MÜRGINE! MAITSEV SÖÖGISEEN, SÖÖDAV VÄRSKELT! Jahutanuk
Põhilised puidu lagundajad on seened. jagada 2: sakrotroopsed, parasiitsed. Bakterid vähem. Puit lagundaja seisukohalt Juuremädanike tekitajad: kotseente hulka võib asetseda väga erinevates keskkondades, kuuluv põleseen- tekitab majanduslikku mis suurel määral tingivad ka organismi kahju mändidele. Kandseentest juure kes/mis teda lagundab, lagundamise kiiruse mädanike tekitajad: 1 sugukond ja lagundamise lõpp-produkti (muld). lehikulaatsed: põhja- külmaseen, tutt- Primaarsed, sekundaarsed ja järgnevad külmaseen, tõmmu- külmaseen, tamme- lagundajate põlvkonnad. Primaarsed- külmaseen; eestis pole, mugul- külmaseen; haigustekitajad e. Metsamädanikud. eestis pole, hiid- lehtervahelik ka Patogeensed seened, kes suudavad tungida soomusmamppel. 2 sugu mittelehikulaatsed: elus puusse, nakatada seda ning kutsuda
Kivipuravik Harilik kivipuravik (Boletus edulis) on üks otsitumaid söögiseeni, mis kasvab nii okas-kui lehtmetsades. Võib olla väga suur ja lihakas, tal on kollakas- kuni tumepruun kübar, mis tundub servast kõrbenud. Enamasti jämedal kahvatupruunil jalal on ülaosas valgetest soontest peen võrkmuster, poorid on valged ja muutuvad vanalt kollakaks kuni oliivjaks. Seeneliha on valge ega muuda lõikekohal värvi, on meeldiva maitse ja lõhnaga. Harilik kivipuravik ehk boletus edulis. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga nagu puravikud ikka on. Hariliku kivipuraka kübar on erinevates toonides pruun ja täiskasvanud seenel võib olla selle laius isegi kuni 25 cm. Torukeste värv varieerub vastavalt selle vanusele, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliiviroheliseks. Hariliku kivipuraka jalg on paks, mõnikord vahelt isegi tünnisarnane ja selle helepruunikal pinnal on habras valge võrgustik. Hariliku kivipur
Punakas narmasnutt (Inocybe erubescens ) Punakas narmasnutt on noorelt kellukja kübaraga üleni valge seen, vanemalt laiuva kühmja radiaalkiulise kollakaspruunika tüseda kübaraga (kuni 10 cm), jämeda (kuni 2,5 cm) rõngata jalaga, oliivpruunide eoslehekestega, ebameeldiva lõhna ja maitsega. Liiki iseloomustav tunnus on katsumisel, lõikamisel ja vananemisel kõigis viljakeha osades ilmnevad roosakaspunased laigud. Päris vanalt muutub viljakeha üleni määrdunud pruunikaspunaseks, sellest tuleneb ka liigi nimetus. Punakas narmasnutt on surmavalt mürgine seen, mis kasvab tavaliselt jaanipäevast juuli keskpaigani enamasti parkides pärnade all ning on levinud üle kogu Eesti.Eriti sage on ta Taru ja selle lähiümbruse parkides. Punakas narmasnutt kasvab parkides siis, kui sinna hakkavad ilmuma ka esimesed kahvatupunased pilvikud. Linnaparkides tuleks aga seenekorjamist üldse vältida.Samuti võib teda segi ajada söödava kevad-võluheinikuga ja linnašampinjoniga (Aga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid