Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel" (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #1 Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #2 Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #3 Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #4 Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #5 Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #6 Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #7 Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #8 Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #9 Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #10 Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #11 Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #12
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anni482 Õppematerjali autor
Indrek Jürjo

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

Referaat August Wilhelm Hupel

Referaat August Wilhelm Hupel Mari Pihtjõe MTT2 Sissejuhatus August Wilhelm Hupel(25. veebruar 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik ­ 18. jaanuar 1819 Paide oli Äksi pastor aastail 1760­1764, Põltsamaa pastor aastatel 1764­1804, kodu-uurija ja literaat. Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning

Kirjandus
thumbnail
7
docx

Tuntuimad estofiilid

Tuntumad estofiilid Marit Koppel Haapsalu Gümnaasium 2010 Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 August Wilhelm Hupel 3-4 Johann Wilhelm Ludwig von Luce 5 Friedrich Gustav Arvelius 6 Otto Wilhelm Masing 7 Johann Heinrich Rosenplänter 8 Kasutatud materjal 9 Sissejuhatus 1730. aastatel hakkas Eesti aladel levima kirjaoskus, millest said kasu eelkõige

Kirjandus
thumbnail
5
doc

Ajalugu: eesti 18. sajandil

http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjas%C3%B5da · Balti erikord oli Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Kuni Balti provintside vallutamiseni Moskva tsaaririigi poolt oli ta kehtiv valitsusvorm ning õigusüsteem orgaaniline osa mandri-euroopa õigussüsteemist. Balti provintside - Eestimaa kubermangu, Liivimaa kubermangu ja Kuramaa kubermangu vallutamisel Moskva tsaaririigi poolt kinnitas Peeter I 30. septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning peale Põhjasõja lõppu kehtestati Balti erikord, kuna elukorraldus erines Venemaa sisekubermangude korraldusest. Venemaa Keisririigi Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus,

Ajalugu
thumbnail
4
docx

18. saj Eesti valgustajad

2. Merkel sündis külakirikuõpetaja perre Liivimaal. 3. 17. eluaastast töötas ta koduõpetajana paremates perekondades. 4. 1790. aastal liitus ta Riia intellektuaalide seltskonnaga. 5. Sealsete ideede mõjul avaldas Merkel 1796. aastal raamatu "Die Letten", mis kirjeldas talupoegade elu ja baltisaksa maaomanike jõhkrust äärmiselt süngelt ning kutsus Vene valitsust üles olukorda sekkuma ja lätlaste elutingimusi parandama. 6. Merkeli raamat põhjustas Liivimaa maaomanike seas vihatormi ning Merkel oli sunnitud minema pagulusse. Slaid 4 ­ GARLIEB MERKEL(1769­1850) 1. Aastal 1802 ilmus Merkeli proosapoeem "Wannem Ymanta - Eine lettische Sage", mis on olnud üks eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" eeskuju ja eelkäija. 2. 1816. aastal naasis Merkel Liivimaale. Ta avaldas raamatud "Minu kümme aastat Saksamaal" (1818) ning "Pilte ja karaktereid minu elust" (2 kd, 1839-1840)

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Kronoloogia: Eesti 18. sajandil

Kronoloogia: Eesti 18. sajandil Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1686 ­ sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 ­ 1710 ­ ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 1695­97 ­ suur nälg Eestis, suri 70 000­75 000 inimest ­ viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 ­ suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august ­ sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember ­ Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar ­ August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Hupel Herder ja Merkel

grammatika koostamine. Eessõna väitel kogus Thor Helle grammatika jaoks materjali pikema aja jooksul, ent kuna ta oli 30-ndatel aastatel hõivatud piibli toimetamise ja väljaandmisega, jäi grammatika väljaandmine Tallinna Pühavaimu eesti koguduse õpetaja Eberhard Gutsleff noorema ülesandeks (kes oli trükki toimetanud ka käsiraamatu). Thor Helle on Eesti kirjakeele arengut just piibli tõlkega arendanud ja sellega, et ta uuris palju eesti keele grammatikat. Valgustajad Hupel,Herder ja Merkel August Wilhelm Hupel:1737- 1819 Elulugu: August Wilhelm Hupel sündis 25. veebruaril 1737 Buttelstedtis Saksi- Weimari hertsogiriigi vaimuliku perekonnas. Isa, kes andis poisile esimest algõpetust, saatis poisi 1748. aastal õppima Weimari gümnaasiumi Riias. Lisaks piiblikeeltele õppis Hupel Jenas veel itaalia, inglise ja eelkõige prantsuse keelt. Noore teoloogiakandidaadina õnnestus Hupelil leida koduõpetajakoht Põhja-Liivimaal. Sisserännanud teoloogidele oli

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Vene aeg - XVIII sajand

VENE AEG - XVIII SAJAND 1710 faktiliselt 1721 juriidiliselt Uusikaupunkki rahu Balti erikord Eestimaa ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid ­ rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk

Ajalugu
thumbnail
14
odt

Eesti kirjakeele ajalugu

• Esimene teadaolev/ilmunud eestikeelne trükis; säilinud raamat: 1525 (pole säilinud luterlik käsiraamat Liivimaa keeltest), 1535 Wanradt-Koelli katekismus (Tallinna Niguliste kiriku pastori Simon Wanradti kirjutatud ja Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Johan Koelli tõlgitud luterlik katekismus fragmente säilinud) • Esimene eesti keele grammatika: Esimene eesti keele käsiraamat (sissejuhatus eesti keelde) ilmus Tallinnas 1637. a. Autoriks Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt

Eesti kirjakeele ajalugu




Kommentaarid (1)

viljaste profiilipilt
taavi Viljaste: väärt töökene
11:11 19-12-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun