Kunst 17.sajand Euroopa (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

17.SAJ KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS

III ­ Maad, kus valitses protestantism, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia. Tellijaks oli kodanlus. 17. saj ühtne stiilinimetus ­ barokk(portugali k ,,korrapäratu kujuga pärl") Barokki iseloomustavad liikumine, pinge, kontrastid ja maaliline tervik; puudub reeglipärasus, voolavus ja ülepakutud. Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia. Kunstnikele anti suuri tellimusi, kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kirik soovis elulähedast kunsti. Hakkab mõjuma rahvalikkus(barokk-elementidega rahvarõivad) BAROKK ITAALIAS ARHITEKTUUR Esmajärguline ülesanne kirikute ehitamine. Valitsevaks kirikutüübiks piklik hoone, mis moodustas ühe avara saali, mitte ei jagunenud löövideks nagu keskajal. Puuduvad sambad ning kolm löövi. Külglööve asendasid kabeliteread. Otsas oli apsiid, kirikud endiselt ida-lääne suunalised

Kunstiajalugu

6

doc

Barokk, 17. sajandi kunst

(spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv). Fassaadi detailid põhiliselt samad, mis renessansis(poolsambad, pilastrid, viilud), kuid neil puudub konstruktiivne ülesanne; ainult kaunistuseks. Alates 16 saj lõpust algab Roomas hoogne ehitustegevus. Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kasutatud hiiglaslikke sambaid. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Itaalia kujutav kunst 17. saj. Roomas kujuneb välja 2 maalisuunda: CARAVAGGIO rajas naturalistliku suuna. CARRACI koos oma venna ja nõoga pani aluse idealistlikule ehk akadeemilisele suunale. CARAVAGGIO(1573-1610) Pärit lihtrahva hulgast, mis innustab teda kujutama igapäevast elu. Kujutas läbi selle usulisi teemasid. Ta oli vastuolus maneristidega ja kõrgrenessansiga. Uudne kompositsioonikäsitlus: tema tegelased elavad oma elu, mitte ei esine vaataja suunas. Vaataja tunneb end sündmuste osana

Kunstiajalugu

4

doc

Barokk kunsti konspekt

Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak ­ LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga Lõuna-Saksamaal eeskujuks Itaalia barokk rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund ­ Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. Uudne kompositsioon- juhuslikud poosid ja asendid. Eriline osa valgusel (keldriluugi valgus) Tema laadi jätkas ka Itaalia naine Artemisia Gentileschi- maalis piibli naistegelasi *Carraccid ja Bologna koolkond: Idealiseeritum, seda hakkasid looma nende poolt rajatud Bologna akadeemia(1580, juht Annabale

Kunstiajalugu

1

odt

Barokk

Euroopa jagunemine kunsti alusel 17. sajandil: BAROKK ­ Itaalia, Hispaania, Lõuna-Saksamaa, Belgia, Poola- Leedu BAROKKLIK KLASSITSISM ­ Prantsusmaa, Inglismaa, osa Saksamaast. Toetuti antiikkunsti eeskujudele, renessansile lisati barokklikke detaile. BAROKKLIK REALISM ­ Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maad. Barokk ­ kunst pöördub vaataja meelte poole, mõjub tunnetele Barokk-kirikute ülesehitus: pikergune hoone, siseruum moodustas avara saali, külglöövid asendatud kabeliteridadega, valgusallikaks aknad kupli allosas, valgus koondunud idaossa, vahel põhiplaan ühtseisesse põimunud ovaalidest Barokk-kiriku siseruum: suur tähtsus kaunistavatel skulptuuridel ja maalidel, laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile, raske eristada tõelisi ja maalitud detaile, kaunistused peidavad enda alla kiriku

Kunstiajalugu

5

docx

Kunstiajalugu pk. 18-22 vastused

Kuidas kasutati neid stiile saksa arhitektuuris (näiteks Würzburgi piiskopilossi juures)? rokokoo Sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. 9. Millest võeti eeskuju Viini Karl Borromeuse kiriku ehitamisel? itaalia eeskujudest (Rooma Peetri kirik, Rooma Panteon, Trajanuse sambad) 10. Milliseks ehitati Dresdenis asuv Zwinger? August Tugev soovis anda oma pealinnale Dresdenile tõeliselt euroopalikku suurejoonelisust. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL 1. Mida tähendab mõiste ,,naturalistlik"? Barokk-kunst nn. naturalistlik suund. 2. Mille poolest vastandusid teineteisele itaalia barokkmaali nn. Naturalistlik ja idealistlik suund? Kahe suuna esindajate vahel käis pingeline võitlus ja neil mõlemal oli toetajaid kirikuringkondades, kes  olid kunsti peamised tellijad. 3. Kes olid nimetatud suundale peaesindajad? Caravaggio ja Annibale Carracci 4. Keda kujutas enamasti Caravaggio? Lihtrahva esindajaid 5

Kunstiajalugu

38

docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

(varem varisemisohtlik, basiilikalaadne) Ka tema ülistas tsentraalhooneid – Peetri kiriku kuppel pidi tulema poolkera kujuline nagu vanaroomlaste Panteon. Ehitus jäi Bramante surma tõttu pooleli MICHELANGELO Buonarotti – ALLPOOL!!! ANDREA PALLADIO – arhitekt Veneetsiast. Matkis järjekindlalt antiiki. Väärikad eeskujud = ilusad hooned * kirjutas oma teooriat käsitleva raamatu ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism ehitise välisilme kujundatud sammastega * San Giorgio kirik - fassaadi keskosas poolsammastele toetuv kolmnurkne viil kasutas tihti poolsambaid ja sambaid , mis üle mitme korruse (kolossaalorder) * Villa Rotonda Vicenzas - ruudukujuline põhiplaan, igal küljel kolmnurkse

Kategoriseerimata

3

docx

Barokk ja Rokokoo kunstiajaloos

Püüti luua ruumilisi illusioone. Näiteks rajas Bernini Peetri väljaku, mida piirab kahekordne sammasterida. Arhitektuur Saksamaal hakkas jõudu koguma alles 17. Saj lõpp, kuid kuulsamad barokkarhitektuuri teosed loodi saksamaal alles 18. Saj I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo. Rokokoo ja barokk stiil olid tihti väga segamine. Väljaspoolt oli ehitis barokk, seest aga rokokoo. Heaks näiteks on NEUMANN, kes kavandas WÜRZBURGI PIISKOPLOSSi. Itaalia kujutav kunst 17. Sajandil. Rooma barokkmaalis oli 2 suunda: naturalistlik ( pani aluse CARAVAGGIO) ja idealistlik( pani aluse CARRACCI ). Caravaggio uudsus seisnes selles, et ta maalis igapäevaelu ­seda idealiseerimata. Kompositsioon on ka uudne, inimesed pildil ei vaata enam vaataja poole, vaid on täitsa oma tegevuses, tekitades vaatajas tunde, et ta on osa pildist. Ruumilisuse tagas heletumedus. Valgus tuli ülevalt tihtilugu allapoole nim. Keldriluugivalguseks

Kunstiajalugu

1

odt

Barokk

Kõik fassaadi detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. Fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette(nn. risaliidid). Rooma Peetri kirik: loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17. SAJ Caravaggio kujutas lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu. Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, nagu oli tavaks varasemas kunstis, vaid elavad oma elu. Ruumilisus saavutatakse heletumedusega. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima "kambriluugivalgusest". Bologna akadeemia pakkus

Kunstiajalugu

Kommentaarid (1)