Laura-Liis Piigert MAA- JA LINNAPIIRKONDADE ELANIKE TARBIMISERINEVUSED ESSEE Transporditeaduskond Transport ja logistika Pärnu 2015 Teema mille valisin tundus mulle kõige huvitavam, kuna sellega on väga palju seoseid nii minul kui ka mu tuttavatel . Maa- ja linnaelu on kohati erinev. Maal ei ole kõike seda mida on linnas ja linnas pole nii hea kui maal elada. Samamoodi ka tarbitakse erinevalt paljusid tooteid ja samuti ka asutusi . Oma essees toon välja kõige suuremad põhjused miks elada maal või linnas. Tarbimine on väga lai mõiste, ostame seda mida tahame ja meie vajadused on rahuldatud. Aga tarbimise all võib ka mõista erinevaid asutusi, kuna neid me tarbime samuti. Nagu paljud ütlevad: ,,Kõige parem on elada linnas, kuna kõik on kättesaadav, aga kas ta ikka on nii
Maal on parem elada kui linnas Millised on maal elamise eelised? Mis on parem linnas? Kas maal on parem elada kui linnas? Paljud inimesed koliksid võimaluse korral kindlasti maale elama. Kõik tahaksid ju rahulikku ja ilusat elu puhtas ning kaunis looduses. Maal elamise suureks eeliseks on see, et siin on värske ja puhas õhk. Veel on ka väga kaunis loodus. Siin saab võtta aja maha ja lihtsalt puhata ning lõõgastuda. Kindlasti on ka igal maal elaval inimesel omad metsarajad, kus jalutada ja oma peidupaigad, kuhu terve maailma eest peitu pugeda. Veel saab siin töid nautida. Maa peamisteks töödeks on põhiliselt loomade kasvatamine, nende toitmine , pügamine, lüpsmine. Samuti on maal palju istutamist, kastmist, rohimist ning ka riisumist. Maal kasvatavad inimesed endale ise kõike söögiks vajalikku nagu kartulit, porgandit, kapsast, peeti, kaalikat kui ka erinevaid puuvilju.
Kus on sinu meelest parem elada-linnas või maal? Linnas ja maal elamine on kaks väga erinevat elulaadi või elustiili. Mõlemal neis on omad plussid ja miinused. Maal ehk siis linnast väljas, kuskil rahulikus kohas elades on kindlasti õhk puhtam ja palju rahulikum. Tihtipeale on ka maal raske toime tulla, kuna võib puududa vesi või elekter, rääkimata telefonist või Internetist. Seal on paar külapoodi, ilus loodus ja tavaliselt kõik teavad üksteist, sellega kaasneb aga külajuttude levik, kuna inimesed on üldjuhul väga kadedad üksteise peale. Vähe näeb tänapäeval sellist asja, kus mõnes väikeses kohas saavad kõik naabrid üks-teisega hästi läbi. Tavaliselt maakohtades elab palju vanemaid inimesi, sellest tulenebki see torisemine ja muud tülid. Samas noorem rahvas sellistes kohtad ei salli
asustustihedus väheneb. Kompaktset linna on tihti peetud valglinnast jätkusuutlikumaks, kuna seal on vähem saastatust ning samuti hõivatakse väiksem maa-ala linna alla. Samuti on võimalik kiiremini linnast välja saada, et külastada maapiirkondi. Töös on esitatud Hollandi Randstati näide, kus linnad asetsevad ringikujuliselt ümber põllumajanduslike alade. Samas on kompaktsel linnal mitmeid miinuseid, näiteks ühe linnaelaniku kohta on vähem elupinda kui laialivalgunud linnas. Töö teises osas käsitletakse laialivalguvat linna. See on linnatüüp, kus linn kasvab kiiresti väljapoole seniseid piire. Kaasa aitavad sellele näiteks nii infrastruktuuride hoogne areng kui ka inimestele vajalike asutuste (poed, restoranid) väljakolimine linnakeskustest selle servaaladele. Inimesed kolivad äärealadele soovist elada paremas elukeskkonnas, kuna linnakeskuses on liiga tihe asustus. Laialivalguva linna kõige aktiivsemaks elanikkonnaks on pereealised, kes soovivad
Elu väikses linnas Iga inimene peab kuskil elama ja selleks on tehtud igasuguseid maju, mis asuvad linnades.Kui maju on vähe siis see on väike linn, kui palju siis on kõik vastupidi. Kus on inimestel parem elada? Kas suures või väikeses linnas? Mis vahet kes,kus elab? Kus peaks elama iga inimene? Ja miks poliitikutel ja rikastel on sellised majad, mis ulatuvad ühest linna otsast? Igal inimesel on enda kodu, vahet pole ,mis linnas. Tähtis on see ,et tal oleks seal mugav elada.Et ta saaks elada, tööd teha,süüa osta ja arsti juures käia. Parem oleks ikkagi elada väikses linnas. Sellepärast, et seal on soodsamad kaubad võrreldes pealinnaga ja seal kõik teavad, kõike, kõikide kohta. Mina ise elan väikeses linnas ja mulle meeldib see. Ei pea kaugele kõndima, kui kuskile minema peab, pood on maja taga, kool on 500m kaugusel. Nii ,et elu on nagu sokolaad. Kui ma oleksin
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui
Peale majanduskriisi tipphetke (kui langes ka tunduvalt palk) tõusis 2010. aastal aasta keskmine brutopalk pärast langust taas. Tõusis 1,1% samal ajal oli aga 2010. aasta keskmine bruotpalk väiksem kui seni kõrgeim 2008. aastal. Brutopalk tõusis enamikus maakonades, keskmine brutopalga langus oli kõige suurem Raplamaal( -7,0%) ja tõus kõige suurem Jõgevamaal (samas) 3.1.1 Inimeste valikud See näitab, et inimesed liikusid nendesse piirkonadese, kus oli majanduslikult tõhusam elada. Inimesed olid harjunud kõrge palga ja üle keskmiste elamistingimustega üle Eesti, kui valitses majandustõus. Peale majanduskriisi hakkas inimeste seas toimuma intensiivne pendelränne, sest tihti kodukoht, kus nad elasid ei suutnud pakkuda enam nii täisväärtuslikku elu, kui mõni teine. Tallinna Ülikool 4. Pendelränne Pendelränne on toimunud läbi aegade, eriti hakkas siis intensiivistuma, kui algas majanduskriis
võimalikult väikese otsese ja kaudse energia- ning materjalikuluga, otstarbeka maakasutusega keskkonda kahjustamata. Säästva linnaplaneeringu toetamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi (Kjaersdam, F.1997. Tsit. Tengström, E. 1997): - Linnakeskuste rekonstrueerimine eesmärgiga vähendada autoliiklust ja eelisarendada ühiskondlikku transporti. - Kompaktse linna idee, kus eesmärgiks on takistada suburbaniseerumist, mis suurendaks mobiilsust. Linnas tuleb vabad pinnad muuta eluasemeteks, mitte ametiruumideks. Linna ümbritseks aga väljaehitamata looduslikud alad. - Ühistransporti toetav planeering, kus ei mängi olulist rolli mitte vahemaa linnakeskusega vaid ühistranspordi süsteemi kaugus elu- ja töökohast. Mida kaugemal on ühistranspordi peatused nii töö kui ka kodukohast, seda kõrgem on autokasutamise tase. - Lineaarse linna idee, kus strateegilised kohad linnas asuvad ühistranspordiga
Kõik kommentaarid