50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
margoth
Õppematerjali autor
Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis...............................................................................................
Miks maailma kliima soojeneb? Kristina Pau P2e 1 Sisukord Lk 3 Sissejuhatus Lk 4-5. Kliima soojenemine ja kasvuhoonegaasid,joonis. Lk 6 10kuumemat aastat ja tagajärjed Lk 7 Tegutse Lk 8 Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Igapäevaelus puutume me kasvuhooneefektiga kokku oma aiamaal, kus kasvuhoone kilekatus laseb läbi küll päikesekiirgust, kuid ei lase välja ei soojuskiirgust ega veeauru. Midagi taolist sünnib ka Maa atmosfääris, kus "kile" asemel talitlevad nn. kasvuhoonegaasid, millest tuntuim on süsihappegaas. Viimane on elusorganismidele ohutu gaas, mis atmosfääris koos mõningate teiste gaasidega kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna. Suurel hulgal atmosfääri kuhjudes võib seal koguneda nii palju soojust, et selle tagajärjel tõuseb temperatuur endisest kõrgemale. Nii moodustavad need gaasid Maale justkui "teki", mil
eralduvad atmosfäärist sadenedes taimedele, mullale ning veele ja põhjustavad hapestumist. Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku lahustamatul kujul värvidest, nafta tootmisel, transpordist ning tööstusest. Inimtegevuse tagajärjel suureneb märgatavalt õhu happeliste ühendite sisaldus. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi. Kemikaalide tootmine, turustamine ja kasutamine põhjustab mitmete keemiliste ühendite sattumist keskkonda, millel on sageli ebasoosiv mõju inimese tervisele, heaolule ja loduslikele ökosüsteemidele. Sageli pole inimesele täpselt teada, missugust mõju üks või teine kemikaal keskkonda sattudes omada võib. Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Uuringud on näidanud, et
6 mld t, samapalju kasutamiskõlblikku põlevkivi on veel Eesti maapõues. Alternatiivid traditsioonilisele naftale On üsna selge, et traditsioonilise nafta varud hakkavad peatselt väheseks jääma. Millised võiks olla alternatiivid? 1) Ebatraditsioonilise nafta (non-conventional oils) all mõeldakse peamiselt naftaliivasid (oil sands) ning põlevikivi (oil shale). Mõlema puhul on probleemiks see, et nendest nafta kättesaamine on üsna kulukas ning ka keskkonda reostav. Kuid nafta kõrgustesse tõusnud hind teeb ka need projektid rahaliselt atraktiivsemaks. 2) Alternatiivenergia puhul otsitakse naftale alternatiive energia hankimiseks. Siia alla kuuluvad: biokütused, päikeseenergia, tuuleenergia, maaküte jne. See on väga kiiresti arenev valdkond, kuid näiteks tuule- ja päikeseenergia lahenduste arengut on piiranud nende kõrge hind. Kuid see
SISUKORD ANNOTATSIOON....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9 2.1.Rahvastikuprobleemi
Magevee kasutamine Euroopa Liidus Referaat õppeaines loodusvarade kasutamine ja kaitse Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus Maa mageveevarud on inimkonnale hindamatu tähtsusega. Vesi on väärtuslik loodusvara, mis on vajalik elu arengule, säilimisele ja keskkonnale. Meie veerikast koduplaneeti ei ähvarda veepuudus üldises mõttes, külla aga magevee nappus. Pinna- ja põhjavett kasutatakse ulatuslikult majanduses - tööstuses, põllumajanduses, laevanduses, kaevanduses ning mitmel pool mujal. Vesi on eelkõige väärtuslik joogiveena (Euroopa Liidu keskkonnapoliitika ..., 2001). Puhas vesi on muutumas järjest haruldasemaks ja luksuslikumaks loodusvaraks. Suurem osa magedast veest on tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Maailma rahvastiku kiire juurdekasv ning kliima soojenemine on järjest olulisemaks muutnud veega seotud teemad. Suure tõenäolisusega saab just mageveevarude vä
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Olga Troskina GLOBAALNE SOOJENEMINE: KLIIMAMUUTUSTEST TINGITUD KESKKONNAPROBLEEMID Lektor: Tiiu Koff Tallinn, 2011 Sissejuhatus. Kliimamuutus. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Sõna uus praegusaegne kasutamine, viitab tavaliselt kliimamuutusele tänapäevases kliimas. Selle muutuse põhjuseks peetakse suuresti inimtegevust ja see on enam tuntud globaalse soojenemise nime all (Wikipedia.org ; Kliimamuutus). Aastasadade jooksul on maaker
Nisu, lehtsalat, kaer happelisele keskkonnale väga tundlikud saak väheneb. c. Kiviehitised, raidkujud, monumendid (eriti marmor, lubja ja liivakivi) sajandid =mõni aasta. d. Veekogude asukad, piisab ühest toiduahela lülist surnud järved .Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. e. Happel joogivesi reageerib torustikuga- reaktsiooni saadused vabanevad vette. 2. Happesademed tungivad mulda a. mineraalainete sisaldus muutub, "pestakse" alumistesse kihtidesse b. aeglustub orgaanilise aine lagunemine- destruendidel "hapu" keskkond a. b. oht inimestele toidutaimedes võib tekkida teatud mineraali kõrge sisaldus Kokkuvõttes kahju inimesele: ·Hingamisteed - sudu ·Metsade hävimine ·Nisu, lehtsalat, kaer väga tundlikud saak väheneb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid