Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Linux Referaat (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Linux Referaat #1 Linux Referaat #2 Linux Referaat #3 Linux Referaat #4 Linux Referaat #5 Linux Referaat #6 Linux Referaat #7 Linux Referaat #8 Linux Referaat #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Erkki Mägi Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

GNU referaat

tarkvara nimel. Nende eesmärk oli luua Unixi laadne operatsioonisüsteem, mis oleks täiesti tasuta. Arendus algas 5. jaanuaril 1984, kui Stallman lahkus töölt Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist, et viimasel poleks õigust tarkvara omandada ega takistada selle jaotamist vaba tarkvarana. 1990 aastaks suutsid GNU töötajad kokku panna korraliku operatsioonisüsteemi, kuid neil puudus tuum. Aastal 1991 töötas Linus Torvals välja Linuxi tuuma. Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. GNU litsentsiks on GNU General Public Licence. 3 GNU/LINUX 3 https://www.gnu.org/ 5 Free Software Foundation

Arvuti
thumbnail
4
pdf

Wifi referaat

Referaat WIFI - "Wireless Fidelity" Juhendaja: Silver Silluta Koostaja: Kristjan Krimm Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Wifi on lühend sõnadest "Wireless Fidelity", mis tähistab traadita andmeside võimalust litsenseerimata vabasagedusalas 2,4 ja 5,2 Ghz, kiirusega kuni 11 (54) Mbit sekundis. WiFi on ainus traadita andmeside standard, mis on integreeritud LINUX, Windows XP ja Apple MacIntosh operatsioonisüsteemi ning on leidnud aktsepteerimist kõigis juhtivates tööstusriikides. (WiFi..., 2007). WIFI TEHNILINE ISELOOMUSTUS WiFi tehnoloogia põhineb raadiolainetel. See tähendab, et arvutite omavahelist informatsiooni vahetamiseks ei ole enam kaableid vaja kasutada. WiFi töötab litsenseerimata vabasagedusalas 2,4 ja 5,2 Ghz ja võimaldab kiirust kuni 54Mbit/sek. WiFi kasutab standardit IEEE 802

Arvutivõrgud
thumbnail
5
docx

VPN referaat

conf · /etc/ppp/pptpd-options · /etc/ppp/options · /etc/chat-secrets) /etc/pptpd.conf: · option /etc/ppp/pptpd-options · logwtmp · localip 192.168.23.20 · remoteip 192.168.23.30-39 /etc/ppp/pptpd-options: · name pptpd · refuse-pap · refuse-chap · refuse-mschap · require-mschap-v2 · require-mppe-128 · proxyarp · nodefaultroute · lock · nobsdcomp · noipx ## you don't need IPX · mtu 1490 ## may help your linux client from disconnecting · mru 1490 ## may help your linux client from disconnecting /etc/ppp/options: · lock /etc/ppp/chap-secrets: · # Secrets for authentication using CHAP · # client server secret IP addresses · [username] pptpd [userpass] * 3 ([kasutajanimi] ja [parool] on ilma sulgudeta.) Nüüd teha serverile restart: · $ sudo service pptpd restart VPN Klientarvuti seadistamine: Neli konfiguratsioonifaili on kaasatud

thumbnail
9
docx

Modem referaat

Softmodem Winmodem või softmodem on siis minimaalse võimekusega riistvara, mis disainiti, et kasutada peaarvuti ressursse. Põhiliselt siis protsessori ja püsimälu kasutamine, mida täitis riistvara traditsioonilises modemis. Softmodemit viidatakse ka kui Winmodemit, kuna esimesed müügil olevad modemid töötasid põhiliselt Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemil. Siiski on nende kasutus laialt levinud ka paljudel teistel operatsioonisüsteemidel ja masinatel nagu näiteks Linux. Neid on keeruline kasutada teistel operatsioonisüsteemidel, mis pole Windows, kuna on puudulik tootjate poolne toetus ja standardliidesseadmed. Mõiste ,,Winmodem" on U.S Roboticsi kaubamärk, kuid seda kasutatakse tihti, et iseloomustada teise sarnase tehnoloogiaga modemeid. Tallinna Polütehnikum Kui üldkasutatavate telefonivõrkude modemite tehnoloogia arenes, siis modelleerimise ja

Telekommunikatsionni alused
thumbnail
9
doc

Windows Vs Linux

Windows vs Linux Koostaja: Ivan Pantsenko Õppegrupp: AVp09 Tartu 2010 2 Sisukord Linux 1. Mis on linux? ( 3 ) 2. Ajalugu ( 4 ) 3. Litsents ( 4 ) 4. Levitamine ( 5 ) 5. Saamine ( 5 ) Windows 6. Ajalugu ( 6 ) 7. Kasutus ( 7 ) 8. Kasutus ( 8 ) 3 Linux Mis on linux Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Selline näeb välja Linuxi maskott. 4 Ajalugu 1991

Arvutiõpetus
thumbnail
16
doc

Arvutite areng 1980 - 2009

hulga täisarve kiiremini. See on esimene huvitav probleem, mis lubas kvantarvutitele imepärast kiirendust ja seepärast tekitas palju huvi kvantarvutite vastu. ? Kirjutati Netscape Navigator 1.0 alternatiiv brauserina NCSA Mosaici jaoks. ? Lasti välja Motorola 68060 protsessor. Märts 7 Intel lasi välja 90 & 100MHz-ise versiooni Pentium protsessorist. Märts 14 Linus Torvalds lasi välja 1.0 Linux tuuma. Aprill 29 Commodore International kuulutas pankroti. September Lasti välja PC-DOS 6.3 IBM-i poolt, millega oli kaasas uus kokku köidetud tarkvara Stacker ja anti-viiruse tarkvara. Oktoober Intel lasi välja 75MHz-ise versiooni Pentiumist. 10 1995 Aeg Sündmus Märts Linus lasi välja Linux tuuma v1.2.0 (Linux 95). Märts 27 Intel lasi välja 120MHz-ise versiooni Pentium protsessorist.

Arvutid
thumbnail
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

UNIX ikka veel mitte eriti kasutajasõbralik. Graafiliste kasutajaliideste nagu MOTIF lisamine on asja siiski parandanud. UNIX oli üks esimesi C-keeles kirjutatud operatsioonisüsteeme, mis tähendab, et seda saab installeerida igale arvutile, millel on olemas C-keele kompilaator*. Praegu on kasutusel kaks peamist UNIX'i versiooni ­ System V ja BSD4.x (x=0, 1, 2 või 3). UNIX'i-laadsete opsüsteemide hulka kuuluvad AIX, A/UX, Debian, FreeBSD, GNU, HP/UX, Linux, NetBSD, NEXTSTEP, OpenStep, OSF, POSIX, RISCiX, Solaris, SunOS, ULTRIX, USGUnix, Version 7, Xenix. *kompilaator (compiler) - kõrgkeele translaator ehk programm, mis transleerib lähtekoodi objektkoodiks. Linux ­ tasuta levitatav UNIX-i laadne operatsioonisüsteem, mis jookseb tervel real riistvaraplatvormidel, sh Intel'i ja Motorola mikroprotsessoritel. Linuxi kerneli töötas välja soomlane Linus Torvalds. Kuna Linux on

Arvutiõpetus
thumbnail
1
docx

Linux, unix

Linux on üks n-ö liik enamasti tasuta levitatavaid kaasaegseid operatsioonisüsteeme. Linuxit levitatakse distributsioonide ehk lühemalt distrode kujul. Neid on mitusada, kuid arvestatav kasutajaskond on mõnekümnel. UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Selles õppematerjalis heidame ainult põgusa pilgu sellele teemale ja esitame ainult kõige olulisema. FreeBSD on tasuta UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis näeb välja ja töötab sarnaselt UNIX'le, kuid pole justkui copy-paste mahategemine. FreeBSD-d peetakse robustseks kuid samas töökindlaks töökindlaks. FreeBSD on täielik operatsioonisüsteem. Tuum, draiverid ja kasutajaliidesed

Arvutiõpetus



Lisainfo

Referaat Linuxist, sisaldab ajalugu, minix jne.

Kommentaarid (5)

zeke profiilipilt
zeke: Tänud, sain siit omale väärt informatsiooni.
21:10 23-09-2012
meribel11 profiilipilt
meribel11: sain siit päris palju vajalikku infot
20:17 05-04-2010
T6ruke profiilipilt
ott belokurov: Kulus ära kyll marjaks :)
13:30 30-08-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun