PALGATÖÖTAJA JA ETTEVÕTJA VÕRDLUS (6)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Palgatöötaja ja ettevõtja võrdlus

Ettevõtja ja palgatöötaja võrdlus Hendrik Kuusk AT-09 Ettevõtja plussid: 1. Saab teostada oma ideid ja kasutada oma võimalusi. 2. On iseendale ülemuseks ja ei pea kellelegi alluma. 3. On võimalus valida tegutsemiseks kohta. 4. Teenitud rahaline kasum jääb endale. 5. Ühiskondlik tunnustus. Ettevõtja miinused: 1. Äritegevus sõltub paljuski ümbritsevast majandusolukorrast. 2. Kasum ei pruugi olla nii suur kui loodab. 3. Suur maksukoormus. 4. Kui ta omab alluvaid, siis vastutab nende töötingimuste ja tulemuste eest. 5. Ei pruugi olla kindlat tööaega, kohustused ja vastutus käivad kaasas 24/7. 1. Töötaja plussid: 1. Kindel igakuine palk. 2

Majanduse alused

2

docx

Palgatöötaja ja Ettevõtja võrdlus

) Kui firma satub hätta, võib juhtuda, et sul on Teenib rahalist kasumit vaja keegi töölt vallandada Riigi majanduslik olukord mõjutab ka sinu Oled tuntud inimene ühiskonnas firmat Mina ise eelistan Palgatöötaja tööd, kuna palgatöötaja vastutus ei ole nii suur kui ettevõtjal. Kuid ausalt öeldes ei istu mulle kui keegi kamandab, eriti kui see käskude jagaja kõikide arust on ühe löögi panniga vastu pead ära teeninud. Mul endalgi tekkinud olukordi kus sattunud halva kollektiivi juurde tööle ning vahetusevanemad arvavad, et võivad kõigi kallal sõimata. Ma olen inimene kes ei lase endale väga kaua pähe istuda ja siis kippun ütlema mida temast ausalt arvan

Majandus

4

docx

LOOMEETTEVÕTJA EDULUGU

nõu. Disainer arvab, et nii võib jõuda ideaalse lahenduseni. Koostöövõimeline ­ Sikmann suhtleb tihedalt erinevate disaineritega. Ta arvab, et kuna me oleme väikses riigis, siis on targem ühte hoida ning on vaja avarduda, suhelda ja näha kaugemale. Ta pooldab koostööd ja leiab, et selles seisneb edu võti. Sille Sikmanni loominguga saab lähemalt tutvuda tema kodulehel http://www.scheckmann.com/ Inimese loomusest sõltub, kas olla palgatöötaja või ettevõtja. Kõik inimesed ei sobi ettevõtjateks või palgatöötajateks. Inimene võib palgatöölisena saavutada tunduvalt rohkem edu ja lugupidamist kui ettevõtjana. Järelikult väga hea tööliseks olemine ei taga automaatselt edu ettevõtluses. Palgatöötaja on olla tavaliselt lihtsam ja mugavam. Üldjuhul palgatöötajad ei taha lahkuda nn mugavustsoonist, kuni senine olukord üldjoontes rahuldab neid. Kui palgatöö hakkab "piirama", siis on olemas alati võimalus alustada oma ettevõtlusega

Loovus ja innovatsioon

6

docx

Tööseadusandluse arvestuse küsimused ja vastused.

Investeerimistehingud, laenud, kindlustused(auto, kodu), hoiustamine, jne. 5. Milliseid teenuseid saab kodanik kasutada portaalis eesti.ee? Vaadata oma haridusandmeid, töökoha andmeid, vara olemasolu, haigekassat, id-kaardi/passi/lubade jms kehtivust, kindlustuste olemasolu. Vastuseid erinevatele sotsiaal/haridus/ametiala küsimustele jpm. III - väljund - mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas 1. Nimetada olulised erinevused palgatöötaja ja ettevõtja vahel. Palgatöötajal pole nii suur vastutus firma ees kui ettevõtjal, kes juhib ettevõtet ja võtab pinge teha ise otsuseid. Palgatööliseks nimetatakse nö lihttöölist, kellel on kindlad tööülesanded ja kes vastutab oma töö eest, mitte kõigi töötajate tulemuste eest nagu ettevõtja. Ettevõtja alustab tööd juba ilma ressurssideta, palgatööline siis kui vajalik olemas ja töö ootamas. Ettevõtja

Tööseadusandlus

12

docx

Ettevõtluse alused kordamiseks

Ettevõtlusmüüdid 1. Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada. 2. Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss. 3. Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada. 4. Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5. Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6. Raha teeb raha. 7. Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ­ ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8. Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9. Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10. Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev (majandus)tegevus (mis on kooskõlas seaduse ja moraalinormidega)

Ettevõtlus alused

26

doc

Ettevõtluse aluste eksam

1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Scumpeter: Ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo: Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns: Ettevõtjad kasutavad innovatsiooni selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest

Ettevõtlus alused

32

docx

Ettevõtluse alused - Eksamiks kordamine

Algselt kasutati seda vahendaja tähenduses(maadeavastajad, kelle avastusreisidega kaasnes kaubavahetus). Hiljem keskajal kutsuti ettevõtjaks isikut, kes tegeles ürituste organiseerimisega või suurte ehitusprojektide (losside, kirikute) juhte. 17.sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde tegemiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada ( Sõltuvalt sellest kui suured olid tegelikud kulud, sai ettevõtja lisatulu või pidi lisakulud ise katma).Eesti keelde on sama sõnatüvi jõudnud kujul "antreprenöör" - eraettevõtja, teatri, tsirkuse vms pidaja kapitalistlikes maades. Joseph Schumpeteri määratlus (1934) -Ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid P.Burns (2001) -Ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua uusi võimalusi kasumi teenimiseks

Ettevõtlus alused

22

doc

Ettevõtlus

Toomas Saal Ettevõtlus, 2008/2009 õ.a., Tallinn 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.

Ettevõtlus

Kommentaarid (6)