50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mmust
Õppematerjali autor
Konjunktuuriinstituudi andmetel usub 60 protsenti inimestest, et kuue kuu pärast nende olukord paraneb ja 40 protsenti kardab halvenemist. Aprillis olid konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangud meie majandusele oluliselt halvemad kui jaanuaris. Hinnangu andjad jagunesid kahte lehte: ühed, kes uskusid, et olukord rahuneb, ja teised, kelle arvates on asi halb. Kuuma sõnul on nii optimistidel kui pessimistidel õigustatud seletused. Kuuma hinnangul on majandus endiselt langusfaasis ja esialgu püsib seal, kuid tegu on siiski pehme maandumisega. Langus osutus kahe kuni kolme protsendi võrra oodatust kiiremaks tänu ülespoole kappavale inflatsioonile. Karuteene Eesti majandusele osutas kinnisvarasektori liig kiire areng aastatel 2005-2006, mis põhjustas tootlikkust ületava kiire palgakasvu mitte ainult selles sektoris. SEB: eraisikud peaksid valima jõukohase elustandardi SEB pank soovitab inimestel olla oma tulude-kulude suunamisel mõistlikult
Teadaolevalt tõstavad uuest aastast vee hinda Võru linn ja Haanja vald, kus juba praegu on need tariifid ühed Võrumaa kõrgemad: esimene tõstab hinna 37.70 kroonini, teine 35 kroonilt 40 kroonini, kirjutab Võrumaa Teataja. Võrus koos abonementtasu ja hinnapakettide kaotamisega toimuv hinnatõus tabab ASi Võru Vesi juhataja Jüri Kaveri sõnul kõige valusamalt suuri peresid, kus tarbimist on keeruline piirata. Kaveri sõnul on veefirmal vaja raha veevärgi uuendamiseks, mida on koos ELi abirahaga võimalik teha veel 2015. aastani; Haanja vallavanem Juri Gotmansi sõnul tingib hinnatõusu otseste kulutuste kasv ning kuna valla eelarvest ühisveevärki ei doteerita, on Haanjas Võrumaa kõige kallim ühisveevärgiteenus. Gotmansi sõnul peaks uuringu järgi ühe kuupmeetri vee ostu ja kanaliseerimise hind olema valdades 80 krooni ja rohkem ning madal hind teistes valdades näitab, et ühisveevärki pole kas investeeritud või toetatakse seda valla eelarvest.
........................ 36 Lisa 5........................................................................................................................... 37 Lisa 6........................................................................................................................... 39 2 SISSEJUHATUS Uurimistöö " Eesti raha 1918-2011" käsitleb Eestis käibel olnud raha alates esimese iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamisest kuni kõige uuema rahaühikuni, milleks on euro. Raha mõiste on väga lai, haarates enda alla suure hulga erinevaid valdkondi. Seetõttu saab raha mõistet defineerida mitmeti. Esiteks tähendab see maksevahendit mistahes teenuste ja kaupade eest tasumiseks, kuid veel on raha funktsiooniks olla ka väärtuse mõõt ja kogumis- ehk akumulatsioonivahend. Kindla raha omadused on
ei aktsepteerita. Jaotatavus – raha peab olema võimalikult väiekestes kupüürides, et sellega saaks mugavamalt ja täpsemalt kaupade eest maksta. Kuni 19.saj.lõp. kasutati kullastandardisüsteemi – raha oli vahetatav kulla vastu. See süsteem hakkas lagunema 1.ms. ajal, kuna kadus ära ühtne valuuta ja hakati maksma kullaga ning kullavarud kadusid. Valuutakomiteesüsteem - Toimis siis kui Eestis oli oma raha(kroon) - koduvaluuta seoteakse mingi teise tugevama valuutaga. Seotakse fikseeritud, jäiga kursiga. - kogu ringlusesse suunatud rahamass peab olema tagatud keskpangas valuuta või väärismetalli reserviga - omane väikeriikidele Tänapäeval kasutatakse enamikus riikides paberraha ehk kupüüre või münte. Nad on rahamärgid või kaupa esindav raha. Rahamärgid on, kas väikese omaväärtusega või praktilise väärtuseta rahatähed. Rahamärkide
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6
Suur osa on mitte- formaalsetel organisatsioonidel ja liidritel. Majandusprotsessid on tõenäosuslikud ja majandus- agendid vaegteabega ning piiratud ratsionaalsusega. Majanduspoliitika õppeaine püüab arendada dialektilist mõtteviisi – maailma univer- saalsete seoste ja seaduste arvestamist; tegelikkuse nähtuste tunnetamist nende arenemises, iseliikumises, mida põhjustavad seesmised vastuolud. Selline lähenemine probleemidele on hädavajalik seetõttu, et majandus on äärmiselt keerukas valdkond, kus esineb riske ja mää- ramatust. Majanduspoliitika õppeaine on eelkõige üldhariv. Loengukursus lähtub põhimõttest, et ülikoolis ei õpetata tööd tegema, vaid antakse haridust. Ülikool ei valmista inimesi ette mitte (ainult) tööks, vaid eluks. Majanduspoliitika loengukonspekt jaguneb kolmeks osaks: esimeses osas antakse ülevaade majanduspoliitika olemusest ja põhimõistetest; teises osas
hirved jne. Mererannikul elab palju linde. Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Lissabon: Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Assoorid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid