Elu tegelikest ja näilistest väärtustest (2)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Elu tegelikest ja näilistest väärtustest

Elu tegelikest ja näilistest väärtustest Väärtused on meie sisemised tõekspidamised, mida me hindame ja tähtsaks peame. Meil kõigil on elus eesmärk leida need tõelised, tegelikud väätused, eristada need näilistest ning jõuda seeläbi õnne ja rahuloluni. Väidetavalt on ühiskonna üheks levinumaks näiliseks väärtuseks raha, varandus. Arvatakse, et mida kallimad ja uhkemad asjad, seda paremad nad on. Nähes naabrimehe uut audit tekib paljudes tihtipeale kadedus, justkui võistleks me omavahel. Salaja soovime, et ka meil oles samasugune või isegi parem sõidumasin, uskudes, et see teeb meid õnnelikuks. Unistame lotovõidust, mis võimaldaks meil soetada endale maja kaunis rajoonis või hubane korter

Kirjandus

4

doc

Väljendusoskus essee: Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus

EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi ­ õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õn

Väljendusoskus

7

doc

Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus

Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat

Väljendusoskus

5

doc

Kultuurilugude semiootikast

Koostas: Meris Tammik ([email protected]) KULTUURILUGUDE SEMIOOTIKAST KULTUURILUGUDE SEMIOOTIKAST ­ ABIKS KULTUURISÜNDMUSTE KAJASTAMISEL Mis on kultuur? Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus, inimtegevus, inimese loodu, mis eristub kogu loodusest kui sellest, mis pole inimeste loodud. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Enamasti on kultuurid selles mõttes määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid (hiina kultuur, antiikkultuur, ameerika tänapäevakultuur jne). Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule (või inimgrupile). Erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste gruppi, mis eksisteerib suuremas kultuuris (dominantkultuuris) nimetatakse subkultuuriks. Mõistet kultuur võidakse kasutada ka kitsamas tähenduses kultuuri selle osa kohta, mis taotl

Kultuur, kõne ja mõtlemine

2

doc

„Üksteisest pimesi me mööda käime

,,Üksteisest pimesi me mööda käime..." ( Marie Under) Pimesi mööda käime? Kas me oleme pimedad või tihti peale ei tahagi teada mis või kes meid ümbritsevad. Inimesed on erinevad. Igal ühel on enda ,,maailm". Kõigil on omad mõtted, tegemised, toimetused ja tunded, mida järgitakse ning mille alusel seatakse eesmärke. Tavaliselt me ei tea kuidas vahet teha olulisel ja ebaolulisel. Kulutatakse oma elu liikudes ühest kohast teise naudingute järele mis pidevalt kaugenevad ning jätavad rahuldamatuna ootama. Milleks oodata? Parem minna edasi, kuid et edasi liikuda, peab üksteisest mööda käima. Iga hinna eest püütakse olla õnnelikud, edukad ja jõukad, teadmata mis selle saavutamiseks nõutavad tegevused endaga kaasa võivad tuua. Oleme valmis tegema kõike, et jõuda sihtpunkti kus lõppevad meie vajadused, mõtlemata, et sellist punkti me ei leia. Ühe eesmärgini jõudes tekivad peagi uued, nii päevast päeva, aastast aastasse. Magama

Eesti keel

21

doc

Kokkuvõte R.S Sharma raamatust

Kõik ebaõnnestumised nii äris kui isiklikus elus võib taandada juhtimisele. (48) Ka mõttes on võimalik end mingil alal tugevaks ja vilunuks teha (minu sõnastus). Hoia kujutlusvõime virgena! Vahetult enne suurt võitu kogetakse sageli mõnd raskust. Lahendus on siis säilitada keskendatus ja usk enesesse. (51). Vaimusilmas on kõike enne võimalik selgeks õppida ja ette mängida. Nt golfis saada läbi vaimutöö tulemusena profiks ilma et seda oled tegelikult praktikas harjutanud. Golf on vaimne mäng (52, minu sõnastus). Suured juhid näevad vaimusilmas selgelt ette oma liikumissuunda tulevikus. (Visioon!) Nad teavad üksikasjalikult, mis liiki edu poole nemad ja nende töötajad püüdlevad. Iga samm, mille nad teevad, peab neid viima lähemale nende elavalt kujutletud tulevikule. Visioon on see, mis innustab püüdlema tähtede poole.(52). Igal suurel juhil on julgeid unistusi. Kui oma visiooni järgid, leiab edu sind ise üles. Kokkuvõttes ei saa sa tegelikult edu poole p

Ühiskond

8

doc

Sinu keha räägib sinuga. Mõtete ja tunnete mõju tervisele

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava Sinu keha räägib sinuga. Mõtete ja tunnete mõju tervisele Referaat Juhendaja:, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 Rahulolematus on muutumas inimese elustiiliks. Üsna loomulikult lubame end tema poolt meid valitseda, otsustada ja elada meie elu meie endi eest. Ometi on inimesele antud võime teha valikuid. Me võime valida hoolivuse, märkamise, tunnustamise, tänu, rõõmu, armastuse ja tervise. Meie võimuses on lahti lasta rusuvast minevikust ja seda põhjustanud valikutest. See on hinge, vaimu ja keha kasvamise uus võimalus, mis on tihedalt seotud meie mõtete ja tunnetega. Vabastava hingamise terapeut Binnie A. Dansby on öelnud, et valmidus tunda kõiki oma tundeid ei saabu, kui me end tagasi hoiame ja kui meie keh

Meditsiin

10

docx

Mõtte ja sõna jõud ühiskonnas

MÕTTE JA SÕNA JÕUD ÜHISKONNAS SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on pragmaatiline, osaliselt filosoofiline selgitus inimestele meie endi mõtte ja sõna jõu väärtusest ühiskonnas nii meie enese kui ka kogu riigi arengus ning jätkusuutlikkuses. See uurimus ei ole täppisteadus, kuid läbi lugedes mõistate kindlasti, et paljut, mida siin loete, olete kindlasti ise kogenud, tundnud, mõelnud, sisimas salaja hingesopis maha materdanud ja püüdnud ära peita teiste uute mõtete ja sõnade taha. Kindel on teadmine, et elame kehale, meelele ja hingele. Ükski neist ei ole parem või püham kui teine. Kõik on ühtmoodi tähtsad ning ükski neist kolmest ­ kehast, meelest ja hingest ­ ei saa olla täielikud, kui kumbki ülejäänutest on elus saanud kannatada, on katki või mõranenud. Ei maksa end petta, et saab elada täiuslikult, kui üks osa meie hinge, meele või keha osa on moondunud, ükskõik, mis see ka põhjuseks pole. Loomulik on vaid see, et

Filosoofia

Kommentaarid (2)