Optilised seadmed arvutis ja andmekandjad Referaat Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. CD-ROM.................................................................................................................................4 1.1 Ajalugu..............................................................................................................................4 1.2 Ehitus................................................................................................................................4 1.2.1 CD-R plaat.................................................................................................................4 1.2.2 CD-RW plaat.................................................
Filmimuusika aitab meeleolu lüüa Filmimuusika koosneb muusikast, kõnest, heliefektidest, taustahelidest Filmimuusika vastutaja helirezissöör(filmi helindamise eest) ja tema meeskond ning Helioperaator salvestab võtteplatsil kõik kõne ja taustahelid Juhul kui võtteplatsil toimunu ei vasta ootustele toimub järelhelindamine Foley operaator tegeleb stuudios heliefektidega Filmimuusikat kokku pannes valmib filmi partituur Helirezii on protseduur kus pilt ja heli viiakse omavahel kokku Paljud laulud on filmide kaudu tuntuks saanud Filmimuusika ajalugu Ajalugu saab alguse sellest kui filmi ja muusikat hakati omavahel ühendama. Thomas Alva Edisson esitles 1895 aparaati kinetofon sellega sai vaadata pilti ja kuulata muusikat üheaegselt Filmimuusikat tehti ka klaveri ja orkestri abil tummfilmide saateks Esimene helifilm kus kasutati juba sünkroniseeritud teksti oli Ameerikas ,,The Jazz Singer" 1927
Tänaseks päevaks kasutatakse elektroonilise muusika mõistet nii süvamuusikas(tõsise sisuga muusika) kui ka levimuusikas(ajaviite-ja meeleolumuusika), hõlmates laia muusikastiilide valikut alates eksperimentaalsest süvamuusikast, lõpetades elektroonilise tantsumuusikaga. Kuna elektrilise muusika tekkeks on oluline elektri olemasolu, on vaja ka teatud seadmeid ja instrumente. Elektroonilised muusikainstrumendid jaotatakse heli tekkimisealusel elektromehaanilisteks(orel, elektrikitarr) ja nii-öelda puhtalt elektroonilisteks(süntesaator). Stiililiselt tehakse vahet nii-öelda konkreetsel muusikal ja puhtal elektroonilisel muusikal. Konkreetse muusika loomisel kasutatakse erineval moel ja tasemel töödeldud looduslikke helisid. Puhta elektroonilise muusika puhul saadakse helid helisünteesi abil. Kui muusika loomisel kasutatakse vähem või rohkem töödeldud looduslikke helisid, mille
300 VI 1998 Pentium III (koodnimetus Katmai) tuli turule 1999 veebruaris. Taktsagedused algavad 450 MHz-sist. Protsessor sisaldab 9,5 mln. transistori. Põhiosa sarnane Pentium II protsessoriga, 11 kuid käsustikku täiustatud 70 uue käsuga, mis suurendavad oluliselt jõudlust liikuvate piltide ja heli töötlemisel Pentium IV. Eelmise jätkuvalt täiustatud variant. Töötavad taktsagedusel kuni 2-4 GHz. Alljärgnev diagramm annab ülevaate integraalskeemis sisalduvate transistorite arvu kasvu kohta. Moore’i seadus ütleb, et integraalskeemis sisalduvate transistoride arv kahekordistub iga 18 kuu järel. (Gordon Moore oli üks Intel’i rajajaid ja seadus on sõnastatud aastal 1965). Moore ennustus oli tehtud järgneva 10 aasta peale. Kui vaadata ülaltoodut Inteli mikroprotsessorite
2) Vaatlus on sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi varem koostatud plaani alusel.vaatluse käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. a) Enesevaatlus e introspektsioon :käepärane, laialt kasutatav,subjektiivne, oluline roll on uute ideede genereerimine b) Väline(teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon: objektiivsem,kasut. tehnilisi abivahendeid nagu filmimine, helisalvestus,mõõtevahenditega mõõtmine.erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs(päevik, kirjad, taiesed,looming) 3) Vestlus :kasutatakse sageli eksperimendi või vaatluse täiendusena.Terve rida subjektiivsete elamustega,isiksuse motivatsiooniga ja isiksuse tüübiga seotud seiku on üksnes põhjaliku tagasisidega vestluse käigus tuvastatavad.lisaks on jälgitavad mitteverbaalse
2) Vaatlus on sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi varem koostatud plaani alusel.vaatluse käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. a) Enesevaatlus e introspektsioon :käepärane, laialt kasutatav,subjektiivne, oluline roll on uute ideede genereerimine b) Väline(teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon: objektiivsem,kasut. tehnilisi abivahendeid nagu filmimine, helisalvestus,mõõtevahenditega mõõtmine.erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs(päevik, kirjad, taiesed,looming) 3) Vestlus :kasutatakse sageli eksperimendi või vaatluse täiendusena.Terve rida subjektiivsete elamustega,isiksuse motivatsiooniga ja isiksuse tüübiga seotud seiku on üksnes põhjaliku tagasisidega vestluse käigus tuvastatavad.lisaks on jälgitavad mitteverbaalse
Sellised infokandjad vajavad seadmeid info kasutamiseks, nii salvestamiseks kui ka taasesitamiseks. Tegemist on infokandjatega, milledele jäädvustatud info on kättesaadav vastavate tehniliste seadmete abil. Masinloetavaid infokandjaid on terve rida erinevaid tüüpe, mis erinevad üksteisest nii informatsiooni salvestusviisi (põhilised vormid analoog- ja digitaalkuju), kui ka andmekandja valmistamiseks kasutatud materjalide poolest. Mehaaniline helisalvestus Magnetiline salvestus Optilised kettad (kompaktplaadid) Magnetoptilised kettad - Magnetoptilised kettad sisaldavad magnetkihti mis muudab laserikiire polarisatsiooni sõltuvalt magenetkihti salvestatud magnetväljast Kompaktplaadid - ehituselt on tavaline kompaktplaat (CD ROM, laserketas, CD-ketas) kolmekihiline Heliplaatide valmistamiseks kasutatud materjalid 9
Muusika ja kunsti tajumine ei saa iial olla kõigi inimeste puhul ühesugune, ent teiselt poolt põhineb see siiski mingitel üldist laadi seaduspärasustel, mis ei sõltu ei indi- viidist ega ka kultuurist, mille raamides indiviid tegutseb. See- pärast on inimese ja muusika vahekorra uurimisel ja kirjelda- misel tähtis püüda üksteisest eristada kolme eri komponenti, milleks on (1) universaalsed, kultuurist ja individuaalsusest sõltumatud tegurid (mis olenevad nt heli füüsikalistest oma- dustest, inimese mälust, vanusest jpm), (2) kultuurilised tegurid (nt mõned muusikakultuurid on valdavalt ühehäälsed, teised aga mitmehäälsed) ning (3) inimese individuaalsed eelistused (mistõttu nt võivad laialdase tunnustuse saavutanud muusikud vahel pälvida mõnelt asjatundjalt oma tegevusele ka teravalt eitavaid hinnanguid) Inimese kognitiivsete protsesside mõistmisel on oluline teineteisest eristada kaht tunnetusviisi induktiivset ja deduktiivset
Kõik kommentaarid