50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
71 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
terrorwheel
Õppematerjali autor
puit immutatud, ei tohiks raiumisaja mõju kuidagi tunda anda. Saematerjali ehituse jaoks valides tuleb teha järgmised otsused: · kasutatav puiduliik; · saematerjali sort ehk kvaliteet; · saematerjali niiskusaste; · saematerjali mõõtmed; · kas on vajalik immutatud puit; · kas on vajalik tugevussorteeritud puit. Ehituses on valdavaks okaspuit, seega kuusk, mänd või lehis. Lehis on seni veel vähe levinud, samas aga eriti sobiv välistingimustes, sest ta kestab kaua ka ilma immutamiseta. Enamasti tehakse valik siiski kuuse ja männi vahel. Ehituses on enam kasutusel kuusk. Männi peaks valima siis, kui Puidu omadused ja kasutamine puitu on plaanis immutada või on tegemist profiilhööveldatud materjaliga, sest mänd on paremini töödeldav. Kuuse rakusein on ehituselt männist üsna erinev, kuuske ei saa näiteks immutada ja ta on ka
valgetes toonides. Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni.Tökatit (kasetõrva) on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral.Koort kasutatakse naha parkimisel.Tohust mis on koore pindmine õhuke valge kiht, saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid valmistada ka määrdeõlisid.Mahl on suhkru ja vitamiinirikas.Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme.Okstest tehakse luudasid, saunavihtu ja kauneid munapühade linnupesi. Mänd: Harilik mänd on männiliste sugukonda männiliste perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka. Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks. Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...300 (400) aastat. Mänd on kuusest mõnevõrra pikemaealine. Põhja-Soomest on leitud isegi 810-aastane elus mänd ja isegi 1029-aastane surnud puu.
Ta ei talu kuiva mulda ega madalat õhuniiskust. Mullad on kuusikutes sageli leetunud. Mahalangenud okkad lagunevad keskmiselt kolme aasta jooksul. Pikaajaline lagunemine soodustab toorhuumuse teket, mis omakorda soodustab leetumist ja mullatingimuste halvenemist. Seisva veega küllastunud muldades kasvab kuusk halvasti, kuna seal pole tema jaoks piisavalt hapnikku. Allikate ja ojade kallastel aga kasvab kuusk üsna hästi tänu vee liikumisele. Kuivadel muldadel ja rabades tõrjub harilik mänd ta puistust välja, seevastu viljakamatel ja parasniisketel muldadel tõrjub kuusk omakorda männi välja. Harilik kuusk kasvab Eestis tavaliselt segametsades koos arukasega, hariliku haavaga, hariliku männiga jt. Puhtkuusikuid on tekkinud peamiselt kultiveerimise või hooldusraiete tulemusena. 1.3 Eluiga Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400500 aasta vanuseks. 2004. aastal leiti aga Rootsi Dalarna läänist madal kuusk, kelle juurestiku vanuseks
2.Töödeldavus- puidu laastu eraldamine lõiketeraga kergema või raskema vaevaga. Laastu eraldamine toimub olenevalt puidu kiudude suunast. Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn Lõhestatavus- puidu om lõheneda kiudude suunas kiilu toimel või selle taolise esemega (vajalik om lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks). Kergem lõhastada kui tera suunatud radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist (tangensiaalsuunas toiming raskem 2-3 korda) Kergem lõhastada kergeid puuliike kui raskeid. Kergem lõhastada raskeid puuliike jälle värskelt raiutult e märjalt. Kergem lõhastada läbikülmund puitu.
gimustes, eriti väljas olev või pinnasega kokku puutuv puit immutatud, ei tohiks raiumisaja mõju kuidagi tunda anda. Saematerjali ehituse jaoks valides tuleb teha järgmised otsused: · kasutatav puiduliik; · saematerjali sort ehk kvaliteet; · saematerjali niiskusaste; · saematerjali mõõtmed; · kas on vajalik immutatud puit; · kas on vajalik tugevussorteeritud puit. Ehituses on valdavaks okaspuit, seega kuusk, mänd või lehis. Lehis on seni veel vähe levinud, samas aga eriti sobiv välistingimustes, sest ta kestab kaua ka ilma immutamiseta. Enamasti tehakse valik siiski kuuse ja männi vahel. Ehituses on enam kasutusel kuusk. Männi peaks valima siis, kui puitu on plaanis immutada või on tegemist profiilhööveldatud materjaliga, sest mänd on paremini töödeldav. Kuuse rakusein on ehituselt männist üsna erinev,
KUIDAS KASVAB PUU? Puu jaotus: juur, tüvi, võra e kroon Juure kolm peamist ül: kinnitada puud pinnasesse, võtta pinnasest mineraalainetega toitemahlu, säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid. Juure jagunemine: peajuur (kinnitab puitu pinasesse), narmasjuured (võtavad mullast toitemahlu, on tihti sümbioosis seeneniidistikega, mis aitavad efektiivsemalt omastada mineraalseid toiteaineid ja lämmastikku). Juurte liigitus: sammasjuurestik (nt mänd, tamm, nulg), lausjuurestik e narmasjuurestik (nt kuusk, pöök, pappel). Juure kasvuajad on juuni algus ja siis august ja september. Ühe ha suuruses metsas (100 m * 100 m) võib võrasse ,,pumbatud" vee hulk ulatuda kuni 30 000 liitrini aastas ja seega võib keskmise suurusega puu trantsportida soojal suvepäeval võrasse ligi 800...1000 liitrit vedelikku. Juurtega mullast võetud toormahlad trantsportitakse mööda tüve maltspuidu osa võrra, seal asuvatesse lehdedess
Säsikiired lehtpuidus jooksevad radiaalselt nagu okaspuiduski, kuid neil on tunduvalt suurem vormiküllus. Säsikiired omavad suurt tähtsust puiduliigi määramisel. Okaspuidus esinevad nad peamiselt üherealisena, lehtpuudel paiknevad aga mitme rea laiusena, paistes tangentsiaallõikes läätsekujuliste moodustistena. Joonis 33. Troopilised lehtpuud. Vasakul ja paremal rõngassooneline, keskel hajulisooneline lehtpuu 4.1 Kodumaised puuliigid Eestis levinuimad okaspuud on mänd, kuusk, lehis, kadakas ja jugapuu. Harilik mänd ja kuusk on tavalised metsapuud, kadakad kasvavad aga nii metsa all kui loodudel. Soojemast kliimaperioodist pärinev jugapuu, mis kasvab Hiiu- ja Saaremaal, on Eestis hävimisohus ja seetõttu looduskaitse all. Sissetoodud liikidest on levinumad lehised, harilik elupuu, seedermännid ja torkav kuusk. Viimase üht vormi tuntakse hõbekuusena. Eesti pindalast on üle 50% kaetud metsadega, enim leidub meil okaspuid, männikuid
ebakorrapäraselt muutub. Puidu kahanemisel või paisumisel puidus tekkivate sisepingete tagajärjel toimuvad ruumilised muudatused. Öeldakse, et "puit töötab", mis tähendab, et puidutükk kohandab oma ruumala vastavalt niiskuse muutustele. Selline muutus toimub erinevates puiduliikides isemoodi. · Tugevalt "töötavad" puiduliigid on näiteks pärn ja pöök. · Keskmiselt "töötavad" on saar, kask, lepp, tamm, vaher. · Vähe "töötavad" on lehis, mänd, kuusk, jalakas, pappel. Kokkuvõtteks võib märkida järgmist: · rasked puuliigid kahanevad rohkem kui kerged; · sügispuit kahaneb rohkem kui kevadpuit; · lülipuit kahaneb vähem kui maltspuit. Pragunemine ja kaardumine Puidu ebaühtlane kahanemine kuivamisel nii tang. kui ka rad. lõikes, samuti ka see et välispind kuivab sisepinnast kiiremini, selle põhjusel toimub ristlõikes ebaühtlane niiskuse langus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid