3. kursuse 2. töö ajaloos (0)

5 VÄGA HEA

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

56 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

snailburger Õppematerjali autor

kokkuvõte:

15. Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia
16. Sõjandus
17. Teadus
18. KUNST : Üldiseloomustus,arhitektuur ja skulptuur.
19. Maalikunst
20. Riik ja ühiskond Prantsusmaal suure revolutsiooni ajal
21. Religiooniprobleemid suure prantsuse revol. ajal.
22. Suur Prantsuse revolutsioon ja kultuur.
23. Riik ja ühiskond Prantsusmaal konsulaadi ja esimese kesririigi ajal

kunst teadus sõjandus rahvusvahelised suhted ja diplomaatia suure prantsuse revolutsioon

Sarnased õppematerjalid

doc

Suur Prantsuse revolutsioon

SPR KRONOLOOGIA Suur Prantsuse Revolitsioon 1789 4. mail kogunesid generaalstaadid 17. juuni - Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni - kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9. juuli - Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14. juuli- rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august- Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august- Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja Asutav Kogu "kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hilje

Ajalugu

doc

PRANTSUSE REVOLUTSIOON

RIIK JA ÜHISKOND PRANTSUSMAAL SUURE REVOLUTSIOONI AJAL Suure Prantsuse revolutsiooni põhjustasid kokkuvõttes mitmed tegurid. Neist tugevaimad ja mõjukamad olid Ameerika iseseisvusõja mõju, majandusraskused riigis ning laialdane valgustusideede levik. 5. mail 1789 kutsus kuningas kokku generaalstaadid, mis olid viimati koos olnud 1614. Seda selleks, et vaigistada rahva rahulolematust ja otsida teid riigi finantskriisi lahendamiseks. Generaalstaatides oli esimesel ja teisel seisusel võrdselt mõlemal 300 esindajat, kolmandal seisusel oli 600 esindajat. Kokkuvõttes ei omanud need numbrid siiski mingit tähtsust, sest hääletama valmistuti seisuste kaupa. 17. juunil 1789 kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks ja andis vande mitte minna laiali enne, kui on koostatud ja vastu võetud konstitutsioon. 9. juulil 1789, kui Rahvuskoguga on liitunud osa aadlikke ja vaimulikke, nimetab see end ümber Asutavaks Koguks (koos 9. juuli 1789 30. september 1791). Asutava Kogu otsused: kaotat

Ajalugu

rtf

Prantsuse revolutsioon

*hävitati kuningaid&kõrgfeodaale kujutavaid kunstiteoseid ja valitsejate säilmeid *kannatada sai Notre Dame'i katedraal *Pariisis St.Denis' katedraalis rüüstati valitsejate,kuningannade,printside ja printsesside sarkofaage *ohtu sattusid paljud raamatukogud&arhiivid,hävitati juriidilisi,usulisi,ajaloolisi,filosoofilisi ja muid väljaandeid ( ~5miljonit raamatut pidi minema hävitamisele) *hävitati palju dokumente ja materjale ka kloostrites *soengumoe muutumise tõttu kaotasid töö parukameistrid Üldiselt muutus: *mood *tähtsustati voorust ( uus moraal *rõhutati patriotismi *heaks tooniks kujunes kaine ja karske ellusuhtumine *ühtse mõõtühikutesüsteemi loomine

Ajalugu

doc

Uusaja algus

Õpileht. 1. Uusaeg on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõja lõpuni. Selle võtsid kasutusele humanistid. Seda on jaotatud ka varauusajaks ja uusajaks. Uusaega on periodiseeritud mitut moodi. Uusaja alguseks on loetud: a) aastat 1453, mil türklased (Osmanite impeerium) vallutasid Konstantinoopoli; b) aastat 1492, mil Christoph Kolumbus avastas Ameerika; (vähemtähtsad:) c) aastat 1500 kui üldistatud daatumit, mida seostatakse suurte maadeavastustega, renessansi ja humanismi algusega ning territoriaalriikluse ja absolutismi kujunemisega; d)aastat 1517, mil Martin Luther algatas reformatsiooni; e)aastat 1529, mil Saksamaa palgasõdurid vallutasid ja rüüstasid Rooma; f)aastat 1648, mil Vestfaali rahuga lõppes Kolmekümneaastane sõda. Majanduses olulisim kapitalism, mis kujunes esmalt kaubanduses, koloniseerimine, kaubandus laienes, ku

Ajalugu

doc

Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Svetlana Grigorjeva Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas Tallinnas 2005 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis ligi 10 aastat, omas ja omab ka praegu tohutut tähtsust maailma ajaloos. Paljude maade ajaloolaste arvates lõppes nende sündmustega uusaeg ja algas uusima aja ajalugu, mida iseloomustavad suured muudatused nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Revolutsiooni põhimõtted- vabadus, võrdsus, vendlus- on sügavalt mõjutanud inimeste mõttemaailma. Samal ajal olid tolleaegsed sündmused inimkonnale õppetunniks, kuna nad näitasid selgelt, et ebaõiglust ei saa kaotada, asendades selle uue ebaõiglusega. Sisukord: Prantsuse revolutsiooni põhjused....................

Ajalugu

doc

Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1815

Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: · I ja II seisuse (3%) privileegid. · III seisuse (97%) maksukoormus. b) Poliitiline kriis: · Absolutism · Kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi. c) Rahandus- ja majanduskriis: · Riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) · Maksude tõstmisega rahva elu halvenes. · Ikaldusaastad (1787-1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni. GENERAALSTAADID (I, II, III seisus) III seisus lahkub ja moodustub RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ja mood (?) ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK kogu rahva esindusorgan AK esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale. Seisuste esindajad 5. mail 1789 Versailles's.

Ajalugu

doc

Prantsuse revolutsioon

PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1. Prantsuse revolutsiooni põhjused (TV 56) ja algus. · 1788. aasta ikaldus, halb elatustase · Ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud, jagunemine 3ks seisuseks · Rahulolematus kõrgete koormistega · Rahulolematu rahvas hakkas looma kodanikukaitset rahvuskaarti. 14. juulil 1789 vallutati monarhia sümboliks olnud Bastille'i kindlus 2. Generaalstaatidest Asutava Koguni. Asutav kogu koosnes 3st seisusest: · I vaimulikud · II aadlikud · III kõik muud (lihtrahvas) Kuna III seisus moodustad 98% rahvastikust, kuulutas ta end 17. juuli 1789. a Rahvuskoguks, osad saadikud teistest seisustest ühinesid ning moodustati Asutav Kogu (töötas välja põhiseaduse). 3. Ümberkorraldused revolutsiooni esimestel aastatel. TV 59 · Kuningas tunnistas Asutava Kogu poolt välja antud seadusi · ,,Inimeste ja kodaniku õigluste deklaratsioon" anti välja · Kaotati seisuslikud e

Ajalugu

doc

Uusaeg

· Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järelandmisi o Tunnistati õigeks mitu kalvinismi dogmat · Puritaanid olid sunnitud emigreeruma, sest sattusid vastuollu ametliku kiriku ja kuningavõimuga Puritanismi ühiskondlik kandepind · Kapitalistlik manufaktuur o Tsentraliseeritud manufaktuur töölised töötasid ühes tootmishoones o Hajamanufaktuur töölised töötasid kodus · Uus ettevõtlusvorm tähendas töö intensiivistumist · Inimestel nõrgenesid sidemed kirikliku kogudusega · Väliskaubandus etendas suurt osa Inglismaa majanduslikus ja jõukuse arengus o Tegelesid vaid teatud kaubakompaniid riik andis väliskauplemise privileegi Ilmaliku kutsumuse õpetus · Kalvinismi keskne dogma oli predestinatsiooni- ehk ettemääratuse õpetus o Iga kristlase saatus sõltub Jumala suvast o ühed on mõistetud igavesele õndsusele, teised hukka saamisele

Ajalugu

Rohkem sarnaseid