50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-04-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
78 laadimist
Kokku alla laetud
6 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kanakaka
Õppematerjali autor
Seebi ajalugu Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem aga soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18. sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. Eestis omandati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal sakslastelt. 19. sajandini keedeti kodudes seepi loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises
Seep Mis on seep ja kuna hakati valmistama ? · Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappe sooladest. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. Seda hakati valmistama suuremates kogustes umbes 2000 aasta eest, esialgu rasvast ja tuhast, hiljem rasvast ja seebikivist. · Seepi nimetati 16.saj e.m.a. esimest korda vana egiptuse papüüruskäsikirjades. Tuntud rooma kirjanik, loodusteadlane ja riigitegelane Plinius Vanem kirjutas oma entsüklopeedias "Looduslugu" 1.saj m.a., et seepi valmistakse kitserasvast ja pöögituhast. Kuidas seepi saadakse ?
Lõhna andvad lisandid lisage viimasena ning segage vähem – jõuliselt segades suur osa aroomist lendub (eriti eeterlike õlide puhul). - Valage seebimass vormidesse. Jätke seisma 24 tunniks või niikauaks, kui seebi pind katsudes ainult kergelt vetrub. - Jätke seebid neljaks nädalaks õhu kätte järelvalmima. Retseptid NB! Seebi retseptis ei tohi asendada üht rasva teisega, kalkuleerimata uuesti seebikivi kogust. Seda eirates võib tagajärjeks olla kasutuskõlbmatu seep. Kui seebikivi on segus liialt vähe, jääb osa õlisid reageerimata; kui liiga palju, saate söövitava pesuvahendi. Traditsiooniline Castile seep Seda seepi valmistatakse vaid oliiviõlist ja see on tavapärasest pehmem - 600 g oliiviõli - 228 g vett - 77 g seebikivi 2010. Seebi tegemine on lihtne ja lõbus. – Delfi. Maakodu. http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/targu-talita/seebi-tegemine-on-lihtne-ja- lobus.d?id=32266683 (19.11.2014)
ja vormitakse. Saadakse tuumseep (tualettseep, saunaseep), mis sisaldab kuni 85% rasvhappesooli. Odavate seebisortide liimseepide valmistamisel ei lisata seebimassile tuuma eraldamiseks naatriumkloriidi, vaid kogu mass lastakse tarduda ja lõigatakse edasi töötlemata tükkideks (pesuseep). Valmistatakse ka kaalium- ja ammooniumseepe, mis on poolvedelad (roheline seep).Roheline seep on salvitaoline mass, mis vees hästi lahustub. Ta vahutab hästi ning on tugeva desinfitseeriva toimega, kuid võib õrnemat nahka, eriti lastel, ärritada ja isegi rikkuda. Normaalse nahaga inimesele sobib seep, milles leelis on väikses ülekaalus. Kuiva nahaga inimesele on sobivam seep, milles on rohkem rasva ja millele on lisatud lanoliini või spermatseeti. Lasteseepidele lisatakse lanoliini ja boorhapet. Õrna ja
................................................................9 2 Sissejuhatus Igapäevaselt kasutavad inimesed erinevaid pesemisvahendeid ja seepe, kuid kas nad on teadlikud nende sisaldusest ning sellest kuidas need toimivad. Antud töö räägib seebist, sünteetilistest pesuvahendidest, nende seosest keemiaga ning seebi ja sünteetilise pesuvahendi võrdlusest. 3 Seep Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. See on üks vanimaid pesemisvahendeid, mida hakati valmistama rohkem kui 2000 aasta eest. Seda valmistati esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18. sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: Majapidamisseep Saunaseep Tualettseep
Lehelist tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati. 19. sajandil hakati lehelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutama seebikivi. Taludes kasutati omakeedetud seepi veel peale II Maailmasõda. Seepi keedeti suures pajas tavaliselt sügisel, kui oli loomade tapmise aeg, ning ära kasutati kõik toiduks kõlbmatud rasvad. Eesti saartel oli laialt levinud ka hülgerasva kasutamine. Hülgerasvast tehtud seep oli must ja haises vängelt, kuid pesi hästi plekid välja. Tihti keedeti seebiks ka surnud loomad. SEEBI VALMISTAMINE Seebi keetmisprotsess koosneb kolmest etapist. Rasvade seebistamist oli soovitav alustada mitte liiga kange leelisega vaid osa hiljem juurde lisada; muidu võis juhtuda, et kogu rasv ei seebistunud. Edasi toimub seebi väljasoolamine jällegi lisades soola portsionide kaupa ja seejärel seebi puhtaks ehk klaariks keetmine. Kui keetmine on lõpetatud lastakse seebil pajas
Sisukord: 1. Detergentide jaotumine a) pesemisvahendid b) puhastusvahendid 2. Mis on detergent? 3. Detergendi koostisosad 4. Kuidas jaotatakse detergente? 5. Detergentide ülesanded 6. Mis on seep? 7. Millest saadakse seepi? 8. Seebi head ja halvad omadused 9. Sünteetiliste pesemisvahendite head ja halvad omadused. 10. Milliseid lisandeid sisaldavad pesemisvahendid lisaks pindaktiivsele ainele? 11. Miks kasutatakse pesemisvahendites fosfaate? Millega fosfaate püütakse asendada? 12. Peasemisvahendite kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid 1.Detergendid jaotumine: a)Pesemisvahendid- seebid, pesupulbrid, hambapasta, dusigeelid, sampoonid, nõudepesuvahendid
11T Juhendaja: õp. Malle Tiideberg Lähte 2013 SISUKOR MÕISTED......................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS................................................................................................ 5 1. SEEBI AJALUGU........................................................................................... 6 2. SEEP........................................................................................................... 8 2.1. Emulgaatorid........................................................................................ 9 2.1.1. Kookoshape.................................................................................... 9 2.1.2. Naatriumpalmitaat.......................................................................10 2.1.3. PEG-450 ehk polüetüleenglükool-450................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid