Neil esineb sugulist dimorfismi (isas-ja emasloomad on erineva kujuga) Mõnedel võib esineda ka partenogeneesi (neitsisigimist), mille puhul järglane areneb vijlastamata munarakust. Lootejärgus kahekordistub kromosoomide arv. N: mesilased, emased lehetäid, vähilaadsed. Munarakul ja seemnerakul on haplodine kromosoomistik. Viljastumisel tekib sügoot (viljastatud munarakk) ning diploidne kromosoomistik. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE Küpseb palju sugurakke Küpseb vähem sugurakke Viljastumine juhuslik Viljastumise rõenäosus suurem Hukkub palju (ebasoodsad tingimused) Kaitstud paremini (soodsamad tingimused) Kalad, kahepaiksed Roomajad, linnud, imetajad Eristatakse otsest ja moondega arengut. MOONDEGA
→ toitaineterikkad →kaetud kestadega Ovogenees munarakkude areng → ovogeneeside paljunemine lõppeb looteeas. → Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. → moodustub 2 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukkuvad → tsükliline küpsemine → ovulatsioon on küpsenud munaraku vabanemine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumine ontogenees on organismi inviduaalne areng 3 etappi: viljastumine – spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine embrügenees – loote areng postembürogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon → munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse → toimub 14 päeva enne menustratsiooni
iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng · Ovogenees - munarakkude areng · Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine · Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng · Ontogenees - individuaalne areng · Fülogenees - liigi ajalooline areng · Partenogenees - areng viljastamata munarakust Paljunemisviisid Mittesuguline Suguline paljunemine paljunemine · Uus organism saab alguse · Uus organism saab alguse
kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng · Ovogenees - munarakkude areng · Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine · Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng · Ontogenees - individuaalne areng · Fülogenees - liigi ajalooline areng · Partenogenees - areng viljastamata munarakust Paljunemisviisid Mittesuguline Suguline paljunemine paljunemine · Uus organism saab alguse · Uus organism saab alguse
Ovulatsioon toimub 14 (12 16) päeva enne oodatavad menstruatsiooni. Viljastumine Ontogenees organismi individuaalne areng viljastumisest surmani. Jaguneb kaheks protsessiks Embrüogenees looteline areng, kestab viljastumisest sünnini Postembüogenees lootejärgne areng. Kestab sünnist surmani. Partenogenees selline paljunemisviis, kus uus organism areneb viljastamata munarakust (mesilastel ja sipelgatel). On olemas keha väline ja keha sisene viljastumine. Kehasisene toimub emasorganismi suguteedes. Sugurakkude arv on tunduvalt väiksem kui kehavälise puhul. Keha siseselt viljastuvad imetajad, linnud ja roomajad. Kuna toimub piiratud kohason vähem sugurakke. Viljastumine toimub ainult munajuhas. Siis on loode ema kehas kaitstud. Kehaväline viljastumine vees, juhuslik, sugurakkude arv suur, viljastumine on väiksem ja juhuslik. Kehaväline viljastumine on energeetilisemalt kulukam. Kahepaiksed ning kalad.
ravimeetodid pole 1-2 aasta jooksul tulemusi andnud Esimene nn katseklaasilaps sündis 1978 (L. Brown) 11. Milleks on vaja viljastumist( 3 põhjust)?. Kus see toimub inimesel? Nimeta vähemalt 3 põhjust, mis takistab spermide jõudmist munarakuni. Viljastumist on vaja, sest siis Kindlustatakse kombinatiivne muutus Taastub keharakkudele omane diploidsus Liik ei sure välja Inimesel toimub viljastumine munajuhas. Põhjused, mis takistavad spermide jõudmist munarakuni: Limakork Naissuguelundite happeline pH Leukotsüüdid fagotsüteerivad (spermid on kehavõõrad rakud) Väike tõenäosus minna õigesse munajuhasse õigel ajal (munarakk viljastumisvalmis vaid paar tundi) 12. Kirjelda loote arengut sügoodist kuni gastrula (platsenta) tekkeni. Tea, millised elundid tekivad erinevatest lootelehtedest. 1. Sügoot areneb kiiresti, moodustab loote ehk embrüo
ja vere irdumine. See algab siis, kui eelmise tsükli jooksul valminud munarakk ei viljastunud. 3-7 päeva jooksul, mil see kestab, saadetakse mnasarjadesse signaal uue munarakku küpsemiseks. Munaraku küpsemise ajal hakkavad seda ümbritsevad abirakud tootma hormooni, mis valmistab emakat ette potsentsiaalseks viljastumiseks. Hormooni toimel emakakael avaneb, pehmeneb nin nääred hakkavad tootma spermide eluspsimiseks soodustavat lima. Spermid suuvad seal elus püsida 3-5 päeva (ehk viljastumine võib toimuda ka 5 päeva peale vahekorda). 14 päeva pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast - tomub ovulatsioon. Pärast vabanemist o munarakk u 12h viljastusvõimeline. Pärast ovulatsiooni moodustuvad munasajras munarakku ümbritsenud abirakud kollaskeha, mis hakka eritama kollaskehahormooni. - Hormoon stimuleerib emaka limaskesta paksenemist ning emaka verevarustust, valmistades emaka nii ette viljastatud munaraku jooksul.
edasi järglastele, mistõttu sarnaneb järglane vanemaga Inimese sugurakkude areng ovo- ja spermatogeneesi erinevused ja sarnasused. Erinevused: *ovogeneesis toimub munaraku areng, spermatogeneesis seemneraku *ovogenees lõpeb juba looteeas, spermatogenees algab alles teismeeas Sarnasused: *mõlemad kestavad kuni on küpsed Kehasisese ja kehavälise viljastumise võrdlus millised on peamised erinevused? Inimese viljastumine (seos mentruaaltsükliga, suguküpsusega, vananemisega) (õp. lk. 116 joonised). *kehasisesel toimub kehaline kontakt, kehavälisel ei toimu *kehasisesel viljastumisel on järglasel kaks vanemat, kehavälisel vaid üks *kehasisesel viljastumisel on väike hulk järglasi, kehavälisel palju Naine on viljastumisvõimeline teisemeeas, kui algab menstruaaltsükkel- siis saab ta suguküpseks. Mees saab suguküpseks samuti teismeeas, kui hakatakse tootma spermatogeene
Kõik kommentaarid