Samas on
abiellumine praegu, kui ka tulevikus ja minevikus, keskseim sündmus elus. Kunagi oli
abiellumine küla tähtsaim üritus, nüüd aga üks väga tähtis sündmus perekonna keskel.
Pulmade jaoks peeti suuri pidustusi, mis olid kommeterohked ja kestsid mitmeid päevi.
Mõnes kohas isegi kuni seitse päeva (Kihnus). Pulmade puhul on palju planeerimist, mille
käigus on erinevate traditsioonide järgimist. Selles uurimustöös autor uuribki erinevaid pulma
traditsioone ja millised on nende juured. Erilist tähelepanu pöörab autor Eesti pulma
traditsioonidele. Uurimustöö eesmärgiks ongi erinevate pulmatraditsioonide leidmine Eestis
vanasti ja praegu.
.................................................... 2 Ennemuiste..................................................................................................................................3 Noored omavahel.................................................................................................................... 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus......................................................................................................... 8 Ärkamisajast alates....................................................................................................
vallalised noormehed. Viimaste arv oli vaba, kuid enamasti oli neid kolm. Nende tundemärgiks olid mõõk puusal ja välge rätt üle õla. Isamees oli pulmarongi juht ja peiu saatja. Peiupoiste ülesanne oli mõrsja ja kirstu valvamine. Tähtis tegelane oli mõõgaema - isamehe naine, kelle ülesanne oli mõrsja otsimine ja enamasti tanutamine. Algselt kutsuti pulma ainult abielus sugulased. Tuttavad, naabrid ja eriti noorrahvas pääsesid pulma ainult kontvõõraste ehk lapulistena. Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunesid peiu koju, mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu tõi kaasa leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. Pulmade lõpetamine Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega - "pulmade lõhki tantsimine". Tavaline pulmade lõpetamis- märguanne oli lõputoit, enamasti kapsad või kapsasupp
Peale kosjasid lasusid mõrsjal mõningad kohustused, mis tuli täita enne pulmapidu. Tähtsaimaks pruudi ettevõtmiseks oli veimevaka valmistamine, mille tegemisel aitasid teda sageli ka teised külatüdrukud ja sugulased. Samuti on teada ka, et varasemalt käidi külas veimi viinutamas. See tähendab seda, et pruut käis kosjaviina või tubakat jagamas ning vastutasuks anti talle kindaid, sokke, vööpaelu ja kõike muud vajalikku. Lisaks veimevaka valmistamisele oli ka oluline pulma kutsumise traditsioon. Nimelt käidi pulma kutsumas kolm korda, ühekordsel kutsumisel ei tehtud pulmadest väljagi, ning pruudi ja peiu külalised kutsuti eraldi. Ja nagu ka kõik eelnevad ettevõtmised, käis ka pulma kutsumine koos viinaga. 3 URL http://pulmad.pokerinfo24.com/index.php/home/kosjad 5 2. PULMAD Pulmade aeg ja kestus Kõige enam toimus pulmapidusid hilissügisel ja talvel, kuni veebruarini. Põhjus on küllaltki
o Loor hoiab pruuti anonüümse ja katistuna, abikaasa jaoks puhta ja süütuna. o Hoiab eemale kurjad vaimud. Pruudikimp o Pruudikimp oli algselt tehtud tugevatest maitsetaimedest ( tüümain, küüslaauk ) et peletada eemale halbu hingi. o Traditsioonide kohaselt viskab pruut kimbu üle selja naiskülaliste sekka. Pruudikleit o Valge pruudikleit sümboliseerib puhtust ja naiselikkust. o Traditsioon sai alguse Inglismaal 1840´ndatel, pärast kuninganna Victoria pulma. Abielusõrmused o Alguses saanud Egiptuses juba 300 ekr. o Sümboliseerib kestvat armastust. o Usutakse, et 3. sõrmes jookseb armastuse veen. o Tavaliselt kas plaatiumist, kullast või hõbedast. Pruutneitsi o Pruutneitsi on tavaliselt noor naine või pruudi lähedane sõber. o Pruutneitsi oli traditsioonide kohaselt kümme, kandsid sarnaseid riideid nagu pruutki. o Et segadusse ajada halbu vaime. Isamehed o Isamehi võib olla vastavalt soovile.
Peale kosjasid lasusid mõrsjal mõningad kohustused, mis tuli täita enne pulmapidu. Tähtsaimaks pruudi ettevõtmiseks oli veimevaka valmistamine, mille tegemisel aitasid teda sageli ka teised külatüdrukud ja sugulased. Samuti on teada ka, et varasemalt käidi külas veimi viinutamas. See tähendab seda, et pruut käis kosjaviina või tubakat jagamas ning vastutasuks anti talle kindaid, sokke, vööpaelu ja kõike muud vajalikku. Lisaks veimevaka valmistamisele oli ka oluline pulma kutsumise traditsioon. Nimelt käidi pulma kutsumas kolm korda, ühekordsel kutsumisel ei tehtud pulmadest väljagi, ning pruudi ja peiu külalised kutsuti eraldi. Ja nagu ka kõik eelnevad ettevõtmised, käis ka pulma kutsumine koos viinaga. 2 Pulmad Pulmade aeg ja kestus Kõige enam toimus pulmapidusid hilissügisel ja talvel, kuni veebruarini. Põhjus on küllaltki lihtne: sel ajal olid talud kõige jõukamad ning samuti polnud suuremaid talutöid ees ootamas, mis
elas. Kosjade õnnestumiseks olnud soodne udune ilm. Saanile riputati kuljused ja kellad külge, sest kosjasõitu pidi kaugele kuulda olema. Pärast kosjade vastuvõtmist pakuti süüa. Kosilastele anti leiba, liha ja piima, kindlasti ka keedetud kanamune. Setumaal on kohati pandud kosilase ette võikauss. Peigmehel tuli see hõberaha täis torgata. Kui ta seda ei suutnud, peeti teda liiga vaeseks ja kosjakaup jäi katki. Pärast kosja ja enne pulma (pulmadeks valmistumine) Millal kosjadele pulmad järgnesid, sõltus paljudest asjaoludest. Mingit kindlat aega selleks ei olnud. Lühim kosjade ja pulmade vaheline aeg sai olla kolm nädalat. Tegelikus elus toimusid aga pulmad laulatusest enamasti lahus. Kosjas käidi sageli sügisel, pulmi peeti aga talve. Ainuke aeg, millal kirik pulmade pidamist keelas, oli paastuaeg vastlapäevast lihavõtteni. Eesti rahvakunstis on märkimisväärne koht vastavalt omaaegsetele tavadele pulmadeks
Eesti pulmakombed Pulm on abielusõlmimispidustus. Eesti pulmakombeid ja - tavasid on võimalik jälgida alles 19. sajandi algusest. Kiriklik laulatuski sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammu. Komme pulmi pidada on kõigil maailma rahvail. Eesti pulmad kestsid vanasti 3 päeva. Neid peeti enamasti sügisel 3 nädalat pärast kosje. Pulmapidu juhtisid isamees ja peiupoisid, kes esindasid saajarahvast( peigmehepoolseid pulmalisi), ning kaasanaine, kes pruudivend ja pruuttüdrukud, kes kes esindasid vakarahvast (mõrsjapoolseid sugulasi). Pulmatseremoonia olulised järgud olid saajarahva saabumine, mõrsja nõudmine, mõrssja lahkumine isakodust, pulmasõit, mõrsja vastuvõtmine, uue kodu tutvustamine, vakarahva saabumine peiukoju, tanutamine e mõrsjapärja vahetamine naisetanuga, põllelappimine e pruutpaarile raha kogumine ja veimede jagamine (veimed on pruudi kingitused pe
Kõik kommentaarid