50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-07-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
107 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
teelevanto
Õppematerjali autor
Morfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis?) Lõputa; 2) omastav e genitiiv (kelle? mille?) Lõputa; 3) osastav e partitiiv (keda? mida?) -da (te/da, mõn/da); -d (puu/d, mer/d); -t (soolas/t, hapu/t, peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra); 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?) -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse (pesa/sse, soolase/ss
Grammatiline analüüs Käändsõnad Tunnused: *Mitmus: -i, -de, -d, tüvemitmus (sulandunud, nt pesi’), -sid, -e (silm/e), vokaalmitmus *Võrdekategooria: ülivõrde –im, keskvõrde –ma (nb! Jälgi hoolega kõiki omadussõnu) Lõpud: nimetav - *Käänded: omastav - osastav -t (-sid), -da sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku eitus (
tegevusnimi infinitiiv Inf süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin Sup sööma, söömas des-vorm gerundiiv Ger süües algvõrre positiiv Psv ohtlik keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum ülivõrre superlatiiv Spv ohtlikem ~ kõige ohtlikum Eesti keele käänded eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend (EKG) näide nimetav nominatiiv N hea sepp omastav genitiiv G hea sepa osastav partitiiv P head seppa sisseütlev illatiiv Ill heasse seppa seesütlev inessiiv In heas sepas
tegevusnimi infinitiiv Inf süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin Sup sööma, söömas des-vorm gerundiiv Ger süües algvõrre positiiv Psv ohtlik keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum ülivõrre superlatiiv Spv ohtlikem ~ kõige ohtlikum Eesti keele käänded eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend (EKG) näide nimetav nominatiiv N hea sepp omastav genitiiv G hea sepa osastav partitiiv P head seppa sisseütlev illatiiv Ill heasse seppa seesütlev inessiiv In heas sepas
1. nimetav kes? mis? sepp sepad 2. omastav kelle? mille? sepa seppade 3. osastav keda? mida? - seppa seppasid 4. sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? sepasse seppadesse 5. seesütlev kelles? milles? kus? sepas seppades 6. seestütlev kellest? millest? kust? sepast seppadest 7. alaleütlev kellele? millele? kuhu? sepale seppadele 8. alalütlev kellel? millel? kus? sepal seppadel 9. alaltütlev kellelt? millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12. olev kellena? millena? sepana seppadena 13. ilmaütlev kelleta? milleta? sepata seppadeta 14. kaasaütlev kellega? millega? sepaga seppadega Pööramine Eesti keeles on neli kõneviisi: 1.Kindel-tu
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill Sünonüümid samat
6. Sõnavormide moodustamise viisid. Aglutinatsioon, fleksioon Aglutinatsioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral sõnavorm liidetakse kokku morfeemidest nii, et eri morfeemid ei mõjuta üksteise välist kuju ning sõnavorm jaguneb selget tähendust kandvateks osadeks. Fleksioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks. 7. Eesti keele käänded (liikmed, tunnused, funktsioonis – samad punktid ka järgmistel küsimustel). Eesti keeles on 14 käänet – nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
24. MORFOLOOGILINE PARADIGMA Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, missugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas kalades Sees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid