Sotsiolingvistika - 1 (0)

SOTSIOLINGVISTIKA -1
Nagu kõik teadused , otsib keeleteadus invariante ehk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms.
Võrdlev-ajalooline keelteadus ­ muutused on juba toimunud. Ajalooline = diakrooniline.
Sünkroonilist (= kaasaegset) varieerumist ei osatud (ega tahetud) arvesse võtta.
20. sajandi algus Ferdinand de Saussure: Strukturalism . Näeb keelt süsteemina. Muutus süsteemi ühes osas mõjutab kogu süsteemi. Varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele). Igal keelemärgil on oma väljendus + tähendus + funktsioon.
Kui aga tekib uuendus (uus keelend , oma või laenatud, käibel paralleelselt vanaga) ja uuendusel pole selgelt eristatavat funktsiooni, ei suuda klassikaline strukturalism sellega midagi peale hakata. Eristus : parole 'kõne' ja langue 'keel'. Muutused kõnes ei oleks justkui tõsised, tähelepanu väärivad jne.
Keelekollektiive peetakse ühtlaseks, idiolekt (individuaalne kõnepruuk) ei mahu strukturalistlikku skeemi.
Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia): keele varieerumine ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne).
Isogloss ­ joon murdekaardil, eraldab erineva keelekasutusega alasid. Isoglossi aluseks võivad olla erinevad tunnused (sõnad, vormid, häälikud ja nende kombinatsioonid jms). Kui mitmed isoglossid kulgevad sarnaselt (samas kohas, nii et tekib isoglosside kimp), tegemist on murdepiiriga.
Klassikaline dialektoloogia ja strukturalism kõnelesid täiesti eri keelt.
1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk ( Noam Chomsky).
1950-ndate algus: keelekontaktide ja kakskeelsuse sünkroonse uurimine (Uriel Weinreich).
1960-ndad: linnadialektoloogia (linnamurrete uurimine) (William Labov). Keelekasutus on seotud kõneleja tausta ja sotsiaalsete oludega.
Teatud mõttes jätkatakse klassikalise dialektoloogia mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. Linna tingimustes ei saa tõmmata isoglosse. Keelekollektiiv pole homogeenne . Keeleväliste tegurite mõju ( keeleoskus , sugu, vanus, haridus , sotsiaalmajanduslik seisund). Vestlussituatsiooni, teema jms mõju.
PDF created with pdfFactory trial version www.pdffactory.com Sotsiolektid = sotsiaalsed murded . Igal kõnelejal on omad omadused + sotsiaalne taust + eelistused.
Labovi eksperiment New Yorgi kaubamajades. Sotsiolingvistilise muutuja valik: /r/ realiseerumine.
Sotsiaalne klass ei ole sama, mis marksistlik klass selgete piiridega. Igas ühiskonnas ei pruugi olla sotsiolekte (nt Eestis, Lätis ja Leedus). Stereotüübid. Stigmatiseerimine (teatud keelendite taunimine). Hüperkorrektsus.
Murre ja keel. Tihti öeldakse: ,,See pole keel, vaid pelk murre". Küsimus on prestiizis, traditsioonides, sotsiokultuurilises reaalsuses. Olemuslikult pole keelel ja murdel mingit vahet. Vastastikune mõistetavus (kui on mõistetav, siis on ühe keele murded, kui ei, siis eri keeled) on kehv kriteerium . Näide: taani ja norra keel on erinevad keeled (aga küllalt sarnased), alam- ja ülemsaksa murded on üpris erinevad (aga peetakse ühe keele murreteks). Max Weinreich: ,,Keel on murre armee ja laevastikuga". Kirjakeeled/ standardid pole jumalast antud, neid luuakse , vajaduse korral defineeritakse uuesti jne.
Neutraalne termin, mis ei osuta piiridele, standardi olemasolule jne, on keelevariant/ keelekuju / lekt (variety, lect).
Register: kasutuskeskne keelekuju (mida parajasti teeme). Nt ametlik/argine, kirjalik/ suuline , spontaanne/redigeeritud jms. Nt ,, kasutan teemale vastavaid termineid, räägin normingupäraselt, väldin kõnekeelsusi, ... , ...." = ,,pean loengut".
Sotsiolekt /murre: kasutajakeskne keelekuju (kes me oleme). Nt ,,räägin võru murret = olen võruke".
Allkeel: Tiit Hennoste pakutud mõiste, sisuliselt vastab keelekuju/keelevariandi mõistele. Keel on üldisem ja abstraktsem mõiste, konkreetsed variandid on allkeeled (nt murded, sotsiolektid, rühmakeeled jne). Allkeeli ei tohi mõista hierarhiana: ükski keelevariant ei ole teisest olemuslikult parem. Piire on raske tõmmata, paljudel keelekujudel on palju ühist jne.
Släng ­ kas normiväline keelekasutus, sotsiolekt, marginaalsete ühiskonnakihtide keelevariant, salakeel, rühmakeel?
PDF created with pdfFactory trial version www.pdffactory.com