50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-06-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hotonkuum
Õppematerjali autor
Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Varajased merkantilistid olid näiteks J. Hades (15841656), W. Stafford (15541612). Hilismerkantilistid, sealhulgas Thomas Mun (1571-1641) ja A. Serra, soovisid soodustada käsitööndusliku tootmise, eriti ekspordi tarbeks toodetava manufaktuuritööstuse arendamist. Peamised merkantilismi täideviijad olid Jean-Baptiste Colbert Prantsusmaal, Elizabeth I Inglismaal ja Peeter I Venemaal. Merkantilism kaotas mõjuvõimu 17. sajandi keskel, kui ta hakkas asenduma füsiokratismiga. Majandusteadlased on hiljem väitnud, et isegi edukas merkantilistlik poliitika ei saa tuua lõppkokkuvõttes kasu, kuna tekitab inflatsiooni. Antud koolkonna väited võib kokkuvõtlikult sõnastada alljärgnevat: 1. Riikliku rikkuse aluseks on kulla ja muude väärismetallide sissevool riiki (kuna kuld täitis ka raha (st maksevahendi) funktsiooni); 2
MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused kevad/2014 (kaugõpe) 1) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks töötluseks on merkantilism. Merkantilism samastas rikkuse rahaga, pidas kasumi allikaks kauba- ja raharinglust, nõudis riigi aktiivset sekkumist majandusellu, väliskaubanduse arendamist ja kaitsetollide kehtestamist. Merkantilism hakkas tähtsust kaotama 17.saj keskel, kui rikkuse suurendamise peamiseks vormiks kujunes laiendatud kapitali taastootmine. Kaupmeeste ideoloogia 15-17. sajandil. Itaalia keeles mercante tähendab kaupmeest. Termini võttis kasutusele prantsuse filosoof Mirabeau 1763. aastal. Merkantilism oli organiseerimata nähtus, kuna info erinevate maade teadlaste vahel ei liikunud veel. Oli ideoloogia, poliitika, mille ühtsuse tagas majandusliku arengu loogika.
· Suur sõltuvus impordist e. peab palju asju sisse ostma, · Ekspordi liigne spetsialiseeritus ja kontsentreeritus vähestele riikidele. Ei jõua niipalju toota kui tarbitakse. (Struktuurne välissõltuvus), · Väikeriik ei suuda mõjutada hindu, vahetuskursse, intressimäärasid. Väike riik on hinna võtja sellises olukorras. (Ühepoolne sõltuvus) · Piisava kvalifikatsiooni spetsialistide puudumine erinevatel aladel. 3. Merkantilism Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. Sajandil Euroopas (Hollandi, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on
Teema 1 Merkantilismi põhiolemus 15 saj tekkis varane merkantilism. 17 saj algas merkantilismi lagunemine. Merkantilismi aluseks on humanismi põhimõtted. Kaks arengustaadiumi: varane kui monetaarne süsteem (kulutada vähe raha, riigi rikkust nähti võimalikult suurtes kulla tagavarades) ja hilismerkantilism oma kaubandusbilansi teooriaga (nende arvates pidi raha ringlema, soositi väliskaubandust). Riigi rikkuse allikaks pole mitte igasugune kaubandus, vaid riikidevaheline kaubandusbilansiteooria (vähem osta, rohkem müüa)
Merkantilistid tegelesid esmajoones praktiliste majandusküsimustega. Rahasüsteemi, kaitsetollide, kaubaseltside jms moodustamisega. Soovitasid juhtida riigi majandust jõukuse, rikkuse suunas. Merkantilistide arvates kujutas majandus endast masinat, mida riigiorganid juhivad. Majanduselu oli riigi juhtide teadliku tegevuse tulem. Merkantilismi teoreetiline käsitlus oli kõige ulatuslikum Prantsusmaal ja Inglismaal. 15. sajandil tekkis varane merkantilism, mis põhiliselt kaitses monetaarsüsteemi, 17. sajandil aga algas merkantilismi lagunemine ning saabus nn hilismerkantilism. Hilismerkantilistide jaoks oli „eriliseks” valdkonnaks kaubandus. Peamised vaated ja seisukohad: • Rikkuse aluseks on kuld ja hõbe (ainult see, mida on võimalik realiseerida ja mida ka tegelikult maha müüakse). Väärismetallide varu riigis määrab majandustegevuse arengu ja kasvu. • Rikkus on raha. • Tootmine on rikkuse loomise eeldus
olid lubatud ainult mõisniku loal. Talupoegadel ei olnud võimalik korralikult maad künda, kuna nad tegid seda käsitsi, ei olnud atra. 4) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Üheks põhieesmärgiks oli kaubanduse arendamine, et tugevdada rahvusriiki. Ekspordi suurendamine ja impordi vähendamine kaitsetollide abil– et arendada tööstusharu ning tekiks üleriigiline siseturg. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Riik pidid reguleerima ettevõtteid/tööstust (tugev kontroll). Tsunftid – käsitöölised, nende korra ajal reguleeriti kõike (suunati). Rahvusriigi tugevdamiseks kasutati sõjalist jõudu. Põllumajanduse arengut püüti soodustada – kuna väiketootmine ei rahuldanud enam kaubandust, tekkis vajadus suurtootmise järele
80:20 printsiibi mõistmine ning kasutamine õiges suunas võimaldab muuta oma elu, firmat või ka ühiskonda. 1.2. Klassikud riigi ja majanduse suhetest 1.2.1. Merkantilistid Tänapäeva majandusteaduse areng sai alguse vastuse otsimisest küsimusele, mis on rahvusliku rikkuse aluseks. Ühed pidasid selleks kaubandust, teised põllumajandust ja kolmandad inimtööd üldse. Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks suunaks peale feodaalset tootmisviisi oli merkantilism (pr. mercantilisme, it. mercante 'kaupmees'). Merkantilism -- majanduspoliitika teoreetiline suund valitses 15--18. sajandil (W. Stafford, Th. Mun, A. Serra jt.). Pidasid rikkuseks raha (kulda, hõbedat). Pooldasid riigi aktiivset sekkumist majandusellu ja väliskaubandusele kaasaaitamist kaitsetollide kehtestamise kaudu. Merkantilismi kõrgperiood langes kokku 8 absoluutse monarhiaga, näiteks Louis XIV väljendas seda nii: "Riik -- see olen mina".
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasutud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikides tõuseva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid