Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Elektrimasinate konspekti üks osa (3)

1 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Elektrimasinate konspekti üks osa #1 Elektrimasinate konspekti üks osa #2 Elektrimasinate konspekti üks osa #3 Elektrimasinate konspekti üks osa #4 Elektrimasinate konspekti üks osa #5 Elektrimasinate konspekti üks osa #6 Elektrimasinate konspekti üks osa #7 Elektrimasinate konspekti üks osa #8 Elektrimasinate konspekti üks osa #9 Elektrimasinate konspekti üks osa #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-06-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 106 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristjantxx Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
doc

Elektrimasinate lõpueksami kordamis küsimuste vastused

Eksamispikri sisukord Lisainfo materjali kasutamise kohta 12 suuruses kirjas on tähtis info, väiksemas kirjas lisa info. Mõndadest asjadest on kirjutatud kahte moodi (1-lühidalt ja 2- täpsemalt) Trafo töötamise põhimõte pingestades trafo primaarmähise tekib selles vool, millega kaasneb magnetväli kui pinge on vahelduv, siis vool ja magnetväli on vahelduvad. Vahelduv d magnetvoog indutseerib primaar ja sekundaarmähises elektromoroorjõu. e1 = -w1 dt d e2 = -w2 d elektromotoorjõud on suurem mähises, mille keerdude arv on suurem. Trafodel on pööratavuse omadus, mis seisneb selles, et sama trafot saab kasutada kõrg ja madalpinge trafona. Trafo konsttruksioon ­ Trafo nimivõimsus kiloamprites, liinipinged, liinivoolud, sagedus hertsides, faaside arv

Elektrimasinad
thumbnail
1
pdf

Elektrimasinate ülesanded

4/29/13 Elektrimasinate ülesanded (päevaõppele soovituslik, kaugõppele arvestuslik) Oled sisenenud kui Taavi Havi (Välju) Elektrimasinad Õpikeskkonna avalehele Minu kursused Tallinna Tehnikaülikool Teaduskonnad Energeetikateaduskond Elektrotehnika instituut AMM3060 Teema 8 Elektrimasinate ülesanded (päevaõppele soovituslik, kaugõppele arvestuslik) Testi navigatsioon Alustatud Saturday, 13. April 2013, 16:42 Olek Finished 1 2 3 Lõpetatud Saturday, 13. April 2013, 17:12 Lõpeta ülevaatus Aega kulus 29 minutit 55 sekundit Punktid 6,00/6,00

Elektrimasinad
thumbnail
54
pdf

Elektrimõõtmiste konspekt

ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem

Elektrimõõtmised
thumbnail
14
docx

Elektriajamite konspekt eksamiks

Elektr iajamite eksam Elektriajamite liigitus töömasinat käitavate mootorite hulga järgi · Elektriajam muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks ja võimaldab seadmete elektrilist juhtimist. · Üldjuhul koosneb elektriajam: muundurist, mootorist, ülekandest ja juhtimissüsteemist. Elektriajami eelised võrreldes teiste ajamitega tulenevad peamiselt elektrimootori eelistest. 1. Elektriajam on lihtne ja töökindel 2. Elektriajam on odav ja kompaktne. 3. Elektriajami käivitamine on lihtne 4. Elektriajami kiirus on reguleeritav suurtes piirides ja suhteliselt lihtsate vahenditega. Kiiruse hoidmine teatud tasemel ei nõua eriregulaatoreid. 5. Elektriajam ei saasta keskkonda. 6. Elektriajam on lihtsalt automatiseeritav ja seega võib töötada pikka aega järelevalveta. * Üksikajamiks nimetatakse sellist ajamit, kus iga masinat või täi

Automaatjuhtimise alused
thumbnail
158
pdf

Elektriajami juhtimine

Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik ­ siit ka õppe-

Elektriaparaadid
thumbnail
13
pdf

Elektrotehnika eksamiküsimused

1. Alalisvooluringide omadused.- Vooluring koosneb 3: toiteallikas, tarbija e koormus ja ühendusjuhtmed. Vooluringi graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluringi osa, kus vool on ühe ja sama väärtusega nim haruks (3 või enam haru). Kalbaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui vooluringis oleva elemendi pinge ja vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchhoffi I seadus: Hargnemispunkti

Elektrotehnika
thumbnail
3
pdf

Elektrotehnika

1.Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor(koosneb terasplekkidest on mähitud) lineaarseteks vooluringiks. Suletud vooluringis eksisteerib vool kui eksisteerib potentsiaalide vahe e pinge 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte- Töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastastikusel toimel. alikate klemmidel. Vool kulgeb vooluringis alati kõrgemalt madalamale potensiaalile. Tarbijate koormust Pöördmagnet

Elektrimaterjalid
thumbnail
11
doc

AC mootorid ja DC mootorid

**AC Mootorid ehk vahelduvvoolu mootorid.** AC tähistab vahelduvvoolu ja on meetod energia ülekandmiseks akust elektrimootorile ja tema komponentidele (vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub). Vahelduvvoolu mootor on seade, mis muudab vahelduvvoolu energia mehaaniliseks pöörlevaks energiaks. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu,mis toimub koostöötavate osade vahelises ruumis, enamasti õhupilus. Energia muundamine elektrimasinas on paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad: 1. Vasesekadu (voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus) 2. Teraseskadu (magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena) 3. Ventilatsioonikadu (masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest) 4. Hõõrdekadu (hõõrdest laagrites) Vahelduvvoolu mootorid jagunevad tööpõhimõtte järgi: 1. Sünkroonmootorid 2. Asünkr

Elektriajamid



Lisainfo

Sisaldab elektrimasinate kursuse ühte osa.
Sünkroongeneraatorite lülitamine rööptalitluseks, Sünkroonmootori tööpõhimõte, Sünkroonmootori käivitamine, Sünkroonkompensaator, Reaktiivsünkroonmootor, Alalisvoolumasina tööpõhimõte, Alalisvoolumasinate ankrureaktsioon, Kommutaatori sädelemise põhjused ja selle vähendamise võtted, Võõrergutusega alalisvoolugeneraator, Rööpergutusega alalisvoolugeneraator, Segaergutusega alalisvoolugeneraator. Rööpergutusega alalisvoolumootor, Jadaergutusega alalisvoolumootor, Segaergutusega alalisvoolumootor.


Meedia

Kommentaarid (3)

sven1221 profiilipilt
sven1221: Oli abi sellest materjalist
14:40 01-04-2013
raunz-111 profiilipilt
raunz-111: päris asjalik
22:48 07-01-2013
ErikMeister profiilipilt
21:29 02-02-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun