koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 1554 a., millega Liivimaa pidi tasuma Tartu maksu(tagasiulatuvalt alates aastast 1503) ja ei tohtinud sõlmida kõigiga sõjalisi liite. Kuna seda ei tasutud, alustas Moskva svr sõda. Moskva svr lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja lahkhelisid. Jaanuaris 1558 ületasis Moskva väed(Sigalei juhtimisel) Tartu piiskopkonna piiri ja rüüstasid Lõuna-Eesti külasid
aastal Poola. Sõjaväelased olid peamised katku edasikandjad. 1710. kevadel puhkeb katk Riias (samal ajal piirati Riia linna). Riia langemise põhjuseks saabki suures osas epideemiline haigus. Sealt edasi Pärnu, lõpuks jõuab ka Tallinnasse. 1711. jätkub katk mujalgi Eestis. Ainult nendes piirkondades, kus oli vähem sõjategevust, polnud katku haigestumine nii sage. Väidetavalt olevat viimane katkuohver Tallinnas surnud 1713. aastal. Katk läks siit edasi ka Rootsi, väidetavalt viisid põgenikud selle Pärnust kaasa, katk jõudis ka Soome (Tallinnast põgenenute kaudu). Head kirikuandmed on säilinud Noarootsist. Augustis 1710 on seal surnud 4 inimest, pärast seda on jõudnud katk Noarootsi kihelkonda, septembris sureb 28, oktoobris 149, novembris 358, detsembris 386 inimest. 1711 on katk raugemas. Kogu 1711. aasta jooksul maetakse seal 297 inimest. Eestimaa revisjon 1712 peegeldab katku surnute arvu päris hästi. Läänemaa on
......................................................23 EESTI KOLME KUNINGA ALLUVUSES....................................................................................................... 26 TAANI AEG SAAREMAAL 1559-1645.................................................................................................................. 26 POOLA AEG LÕUNA-EESTIS 1561-1629I.............................................................................................................26 ROOTSI AEG PÕHJA-EESTIS 1561-1710.............................................................................................................. 27 EESTI 18.SAJAND............................................................................................................................................... 31 PÕHJASÕDA 1700 1721....................................................................................................................................31 VENE VÕIM..................
lahing, taanlased võitsid ja said sealt oma riigilipu Danebrogi pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinnasse tugeva kivilinnuse algas võiduristimine Riia ja Taani vahel, mis näitas selgelt, et ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele 1220. a oli rootslaste (eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega) katse hõivata Lihula, kuhu loodi oma tugipunkt; rootslased liikusid Läänemaal ringi, ristisid rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid, kuningas pöördus Rootsi tagasi; 8. augusti varahommikul piiras suur saarlaste malev linnuse ümber ja ägeda võitluse käigus pandi see põlema, linnus langes eestlaste kätte, rootslased tapeti; eestlaste jaoks oli Rootsi kuningaväe puruks löömine väga tähtis võit, mis äratas uusi lootusi ja andis usku oma jõusse, rootslaste eliitvägi purustati ja kogu vallutuskatse oli sellega nurjunud Vabadusvõitluse kolmas periood (1222 1227):
EESTI AJALOO ARVESTUSE TEEMAD 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa, Altmargi, Brömsebro, Oliwa: PLJUSSA VAHERAHU 1583 Venemaa ja Rootsi Rootsi- Põhja-Eesti ja Ingerimaa Venemaa tõrjuti kogu Soome lahe rannikult välja ALTMARGI VAHERAHU 1629 Rootsi ja Poola Rootsi kogu Eesti mandriala + Põhja-Läti koos Riiaga
Keelt oskavate vaimulike puuduse leevendamiseks taheti asutada eriline kõrgem kool, kus saaksid õppida nii linnakodanike kui ka maarahva lapsed, kahjuks ei olnud aeg ja olud soodsad selle töö jätkamiseks. Piiskopid olid kristliku maailmapildi kandjad, olles ise sageli võõramaalased ja rohkem maailma näinud, vahendasid nad Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. 14. LIIVI SÕDA 1558 1582 (83) Peamised põhjused olid: · Tugeva keskvõimuga suurriigid Taani, Rootsi ja Poola Leedu püüdsid saavutada · kontrolli Läänemerel. · Venemaa püüdis saavutada väljapääsu Läänemerele. · Venemaa soovis kaotada Liivimaa võimude poolt kehtestatud piirangud kaubandusele(nt otsene kauplemise keel vene ja teiste maade kaupmeeste vahel) · Vana-Liivimaa oli Läänemere piirkonna nõrgim lüli · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Sõja käik- Vana-Liivimaa oli killustunud viieks omavahel vaenujalal olevaks
Toomkapiitel kohaliku katoliku kiriku kõrgem võimuorgan Missa pidulik jumalateenistus Visitatsioon kiriku kontroll, et kirikuelu toimuks reeglite järgi Reformatsioon usupuhastus ja ühiskonna ja kiriku ümberkorraldamine 1517 Pildirüüste püha piltide, kujude ja altarite lõhkumised kirikutes(Melchior Hoffmann) Bernt Notke "Surmatants" Liivi sõda (1558-1583) Rootsi soovis ülemvõimu Läänemerel (Gustav Vasa) Taani püüdis takistada Rootsi tugevnemist ja ise saada ülemvõim Läänemerel(FrederikII) Venemaa hädavajalik saavutada pääs Läänemerele (Ivan IV) Poola laiendada oma territooriumi naabrite arvel (Sigismund II August) Ajend: Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlike delegatsioon tasuma ,,Tartu maksu" üks mark aastas iga elaniku pealt. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa sõja kasuks.
peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperioodi. Jäätumiste vahepeal võis Eesti aladel elada inimesi, sest nt 120 000 aastat tagasi oli ilm meil palju soojem kui praegu. Kuid sellest perioodist pärinevaid inimtegevuse jälgi ei ole õnnestunud leida. Jääaeg lõppes umbes 13 000 aastat tagasi
Kõik kommentaarid