Vigastuste ennetamine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

sxw

Perevägivald

selgus, et väärkohtlemist on kogenud ligi 95 protsenti tüdrukuid ja 90 protsenti poisse. Maailma Tervishoiuorganisatsioon tõdeb uurimuses, et koduvägivalla all kannatab iga kuues naine maailmas ning iga 18 sekundi tagant toimub kuskil naiste väärkohtlemine. Veerandik naistest on täisealisena kogenud füüsilist vägivalda ning rohkem kui üks kümnendik on kannatanud jõu ähvardusel seksuaalse väärkasutamise all. Koduvägivald on peamiseks surmajuhtumite ja raskete vigastuste tekitajaks 16-44 vanuste Euroopa naiste hulgas Rootsis, Saksamaal ja Soomes on vähemalt 30-35% naistest vanuses 16-67 kannatanud füüsilise või seksuaalse vägivalla all  Lisades psüühilise vägivalla, on kannatanute arvukus 45-50% 2009. aastal vanemate jõhkruse tõttu Eesti varjupaikadesse sattunud lastest kolmandik elab Tartus või Tartumaal Euroopas moodustavad meeste vägivallaaktid oma naise või naispartneri suhtes 25% registreeritud kuritegudest

Perekonnaõpetus

14

doc

Referaat: "Laps ja vägivald"

vigastused on tekkinud või annab põletused, luumurrud jms.), mis vastuolulisi selgitusi; on vastuolus esitatud seletusega, - täiskasvanute (ala) teadlik vältimine; näiteks ühe kehaosa ulatuslik - võib kössi tõmbuda või võpatada, vigastus; kui ootamatult puudutada; -erinevas paranemisastmes olevate - väikelapsed võivad tühjade silmadega mitmesuguste vigastuste olemasolu; ainiti vahtida või tardunult jälgida; -mitmesuguste erinevate vigastuste - äärmustesse minev agressiivsus olemasolu teatud aja jooksul; või hoopis enesesse sulgumine; -väikelaste ja eelkooliealiste näovigastused -näitab üles äärmiselt valimatut nagu haavad, marrastused, kiindumispüüdlust; vermed jne; -äärmiselt järeleandlik ja/või teiste -vigastused on vastuolus lapse soovide täitmishimuline

Sotsiaaltöö

11

docx

Sotsiaaltöötaja Akuutravi üksuses

pussitamised või enesetapukatsed ja tavaliselt on nad sokis, teadvuseta või surmale väga lähedal. Enamik neist jõuavad haiglasse kiirabiga- vaid mõned tuuakse pere või sõprade abiga. Kohe nende saabumisel on selliseid patsiendid muutunud intensiivse elupäästmise protsessi objektiks. Olukord tekitab terve hulga tervisega mitteseonduvaid probleeme. See sisaldab endas ka näiteks perekonnale teatamise. Enamus meditsiinipersonali on saanud hea koolituse tegelemaks vigastuste ja raviga aga suhtlemine perekonnaga, halbade uudiste edastamine ja emotsionaalsete kriisidega toimetulek on nende jaoks raskendatud. See osa tööst viiakse läbi mõnikord juhuslikult. Osaliselt on põhjuseks erinev informatsioon ja erinev teadmine perspektiividest. Valesti edastatud sõnum raske haiguse, surma või perspektiivide kohta või mõjuda perekonnale laastavalt. Tulenevalt kiirabi situatsioonist võib perekonna reaktsiooniks

Sotsiaaltöö

52

odt

Perevägivallast

...........................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne väärkohtlemine............................................................................................................35 Statistika.........................................................................................................................................40 Küsitlus................................................................................

Kirjandus

126

pdf

Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus

 Võimalused erivajadustega lastele.  Päevakava ja reeglid. Tervisliku eluviisi kujundamine lasteaias  Tervisekasvatus kui osa alusharidusest.  Sotsiaalsete oskuste kujundamine.  Kehalise aktiivsuse edendamine, tutrvalisus.  Lapse areng läbi mängulise tegevuse.  Demokraatliku mõtteviisi kujundamine. UUS RAHVATERVIS Tervisekaitse Haiguste ennetamine Terviseedendus Terviseedendaja 3 olulist rolli:  Poliitika toetaja  Võimestaja  Tervist toetavate protsesside vahendaja Tõenduspõhine rahvatervis Efektiivse programmi ja poliitika loomine, elluviimine ja hindamine teadusliku põhjendatuse prinsiipide kaudu. Tõenduspõhisus  Süstemaatiline andmete ja informatsiooni kasutamine  Planeerimine ja ühiselt otsustamine  Protsessi ja tulemuste hindamine

Lapse tervise edendamine

14

docx

Vägivald eestis

Perevägivald on Eesti ühiskonnas probleem. Eestis on perevägivallast, sh naistevastasest vägivallast hakatud avalikult rääkima viimasel 10­15 aastal. Perevägivald on harva ühekordne akt, tavaliselt muutub see vägivallatseja jaoks aja jooksul normaalse käitumise osaks. Politseini jõuab kõigist vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja professionaalse tugivõrgustiku loomine äärmiselt tähtis. Laste- ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi ­ seda nii otsese vägivalla näol kui ka käitumismudelina, mille laps kodust kaasa saab ja oma tulevasesse suhtesse üle kannab. Mis on perevägivald? Euroopa Nõukogu konventsioon naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks defineerib perevägivalda järgmiselt: perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägiva

Sotsioloogia

33

rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.

Ühiskond

5

docx

Sooline vägivald

Lähisuhtevägivald on üle maailma murettekitav probleem. WHO viitab 48-le populatsioonipõhisele lapsest. 70% juhtudel on tegemist paarisuhtevv-ga, kusjuures enamasti on vv-tsejaks meesterahvas. 40% uurimusele kogu maailmast, millest nähtub, et 10%­69% naistest on langenud mingil hetkel oma elus perevv ohvritest koges vv 2x aastas, iga 10. aga rohkem kui 1x kuus. Tulemused näitasid, et peamiselt lähisuhtepartneri rünnaku ohvriks. 16-44 aasta vanuste naiste seas on vv suurim surma ja invaliidsuse kutsutakse politsei välja siis, kui vv on joobes. põhjustaja, põhjustades enam surma ja haigusi kui vähk ja liiklustraumad. Eesti uuringu tulemuste järgi Statistikaameti turvalisuseuuringu kohaselt on umbes iga teine 15-74-a in kogenud oma paarisuhtes olid naised sagedamini isikuvastase vV ohvriteks (21%) kui mehed (16%), kusjuures naised langesid vähemalt 1 vvepisoodi. Meeste ja naiste erinevused ilmnevad kogetud vv raskusa

Sotsioloogia

Kommentaarid (0)