5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
791 laadimist
Kokku alla laetud
9 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisbethi
Õppematerjali autor
erinevused mõjutavad)ja võimalik väljalangevus (surm, kolimine ja siis pikaajaliste uurimuste puhul muutub katserühm ja tulemused ei ole usaldusväärsed). Välist valiidsust mõjutavad sõltumatute muutujate ebaselge määratlemine, katsejänese staatus hakkab psühholoogiliselt mõjutama käitumist, ebaadekvaatne operatsionaliseeritavus (eksperimendi käigus mõõdetavad näitajad peavad paika pidama ka väljaspool ja et saaks üldistada). 21. Projektiivsed meetodid. mis on ja tooge näiteid Visuaalsed projektiivsed tehnikad. Verbaalsed projektiivsed vahendid Inimene prioritiseerib oma mõtted, küsimused, tunded sinna sisse. · Tindiplekk- Rohrsachi test. · TAT temaatilise apertseptsiooni test (mis toimub pildil?) Lastele näidatakse neid sageli. · Palutakse joonistada mingi pilt. Seejärel küsitletakse. · Juhuslikustatud vastuse tehnikad. Projektiivtehnikaid kasutatakse eriti just rühmavestlustes
Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) · Vaatltsmeetod. Kirjeldavad meetodid (Praktiline töö nr 3; Ch 3) · Seosteuuringud.Küsitlused (Praktiline töö nr 5; Ch 4) · Eksperimendi planeerimine (Praktiline töö nr 4; Ch 5, 9-13) · Sissejuhatus statistiliste testide kasutamisse otsuste tegemisel psühholoogilistes uuringutes (A-x A-C) TEEMA I: EKSPERIMENTAALNE MEETOD PSÜHHOLOOGIAS (ajaloost)
juhusliku veaga: r_{xx'} = var(T) / var(x) = var(T) / (var(T) + var(e)) * Kui r_{xx'} = 1, siis kõik mõõtmisel saadud erinevused vastavadki tegelikele, tõelistele erinevustele isikute vahel * kui r_{xx'} = 0.5, siis on vea osakaal sama suur kui tegelike erinevuste osakaal Reliaabluskoefitsient (r xx’ ) annab testitulemuste täpsuse suhtelise hinnangu Kasutatavamad reliaabluskoefitsiendid – * Pearsoni r * KR-20 * Cronbachi alfa 12. Testi reliaabluse liigid / hindamise meetodid. 1. kordustesti meetod - Kordustesti meetod hindab seda, mil määral samad inimesed saavad ühe ja sama testi korduval tegemisel ühesuguse skoori. Seda nimetatakse ka testi stabiilsuseks. (kasut. sageli) * Lihtsaim reliaabluse leidmise viis * Erinevus mitme testimise vahel peaks kajastama puhtalt mõõtmisviga * Arvutatakse Pearsoni r Kuid tuleb ka meeles pidada, et: * konsistentne kogemus võib ajas muutuda * testikogemus võib muuta isiku tõelist skoori (vastaja reaktiivsus
TEADMISTE LOOMINE • Teadmine kui kohanemisviis: homo sapiens sapiens – tark inimene. Ajaloost: tule kasutamine, ratta leiutamine, energiaallikad … • Teadmiste allikad: kollektiivne kogemus (suuline traditsioon/kiri), autoriteet, isiklik kogemus, uurimistöö … • Teadus – teaduslikku meetodit kasutava uurimistöö abil uue teadmise loomine • Teadusparadigma – põhimõtted, meetodid ja süsteem teaduspõhise teadmise loomiseks, säilitamiseks, kasutamiseks TEADMISTE TUNNUSED • Skeptiline eluhoiak. Tõestamata ei usu. Hirm absoluutsete tõdede ees • Ratsionaalsus. Mõistuseusk. Lääne tsivilisatsiooni alustala. • Kontrollitavus. Teadmise saamise protseduur on kirjeldatud ja järeletehtav. • Empiirialembus. Teadmine tuleb elust. • Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja vaidlusteema.
Andmed on statistilised, mitte absoluutväärtused. Väga suur erinevus on kasutatud instrumentaariumis, samuti stiimuli energia levikus (kella mehhanismi latents; helilained vs. valguslained; hõõglambi süttimise latents jne...). Palju muid faktoreid, nt. vanus; väsimus; alkohol ja narkootikumid; ravimid (erandiks on väike kogus kofeiini); unisus e. virgusaste; temperatuur; hapnikuvaegus jpt. 5. Tõekspidamiste kujunemise meetodid (autoriteedimeetod, visadusmeetod, aprioorne meetod, teaduslik meetod), - mille poolest erinevad? (õpik) Autoriteedimeetod: Võtta kellegi teise sõnu tõepähe Usaldusväärne autoriteet (vanem) ütleb, mis on õige ja mis vale Religioossed uskumused Visadusmeetod Inimene keeldub vankumatult omandatud teadmistest loobumisest, kuigi teadmised on ümberlükatud Kitsarinnalised usklikud
pidevas muutumises ja mõtteriista täpsus on vähemolulisem Multiple case-study 4-10 juhtumit on piisav N. grounded theory Teooria loomine andmetest. „Grounded theory research process = developing theory from data. Väited tulenevad andmetest; Võrreldakse kirjandusega. Leitakse intervjueeritavate põhiprobleem; Väldi lugemist alguses Loe palju! Diskursus on tekstitöötlus, ridade vahelt lugemine, tegeliku tähenduse aimamine. Diskursus- kuidas reaalsus luuakse Teised meetodid – reaalsusest arusaamine *Uurija ei kogu vaid loob andmeid; Varasem kogemus on oluline; Uurija enda interpretatsioon. Enne analüüsi ei teata mida otsitakse. Longitudinal uuring tähendab kas kvantitatiivse või kvalitatiivse uuringu läbiviimist läbi pikema ajaperioodi, mis tähendab andmete kogumist läbi pikema ajaperioodi. Sügavam pilt nähtusest läbi korduvate lähenduste ja arusaamise katsete. Probleem – läbilõike andmed ei sobi muudatuste uurimiseks Juhtumiuuringud:
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud
Üks viisidest ajakirjandus, kirjandus, filmid... Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidele / nähtustele küsimus uurimisprobleemist, need peavad kõnetama enamaid inimesi, kui uurija ise. Seos teooriatega ei ole teooriat, pole teaduslikku uurimust. Andmete kogumine on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikatest, et ei tekiks kallutatuse ohtu. Süsteemne analüüs selleks on välja töötatud kindlad meetodid Teadus versus ajakirjandus Mõlemad: Koguvad fakte, tõendeid ja andmeid Üritavad näidata, et nende andmed on adekvaatsed ja tõesed Ometi on väga olulisi erinevusi: Erinev auditoorium Erinev keel Teooria ja meetodi tähtsustamine Andmete esinduslikkus Teaduskeel OUT IN Kirjeldan Analüüsin, uurin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid