10 kl, üleminekueksam (2)

Konsonant – kaashäälik
Vokaal – täishäälik
Polüseemia – sõnade mitmetähenduslikkus
Morfoloogia – vormiõpetus
Homonüümia – tähistatavad on erinevad aga tähistaja on üks (sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus)
Tsitaatsõna - võõrkeelne sõna eestikeelses tekstis
Foneetika – häälikusüsteemi uuriv teadus
Semantika – teadus, mis uurib märkide tähendusi
Süntaks – teadus, mis uurib sõnadest lausete moodustamist
Struktuur – Süsteemi osade vaheline seos
Keel – infoteaduses kasutatav märgisüsteem
Sünonüüm – samatähenduslikkus
Antonüüm – vastandtähenduslikkus
Sümbol – märk, millega tähistatakse mingit mõistet
tähistaja- märk, sümbol
tähistatav - väljendus
Poolitamine

Liitsõnu poolitatakse võimaluse korral liitumiskohast

Järgmisele reale viiakse üle ühe konsonandiga algav kirjasilp (karsk- lane , ekst-ra, tehak-se)

Rea lõppu ega algusesse ei jäeta ühetähelisi silpe: ema, saia, uue peavad jääma ühele reale. Ka eesnime esitähte ei jäeta üksi rea lõppu.

Ei ole heaks tavaks jätta rea lõppu ainult vokaalidest koosnevaid silpe ega viia järgmisele reale kirjapildis vokaaliga algavaid silpe: aare, maias, viiul, põues on soovitatav mahutada ühele reale.

Võõrsõnade poolitamisel võib arvestada nende liigendumist lähteosisteks : des- infektsioon , sub-arktiline, tele- skoop , pro- gramm .

Võõrpärisnimede poolitamisel on soovitatav arvesse võtta nii nende hääldust ui ka võimalikku liitsõnalisust : George-down, Volgo- grad . Ei ole soovitatav lahutada täheühendit mis hääldub ühe häälikuna München, Gen-scher.
Sõnaliigid
Muutuvad – pöördsõnad – ains . Mitm. 3 pööret
Käändsõnad – nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad
Muutumatud – kaassõnad, määrsõnad, sidesõnad, hüüdsõnad
Kaassõna esineb ainult käändsõnaga!
Määrsõna kuulub tegusõna juurde!, lt lõpuga alati määrsõna!
Suur ja väike algustäht, jutumärgid.
Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse :

Isiku- ja olendinimed

Koha- ja ehitisenimed

Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (ametlikkuse näitamisel)

Riigi- ja osariiginimed

Perioodikaväljaanded

Ajaloosündmuste nimed

Autasunimed ( orden , medal, teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms.)

Üritustenimed

Kaubanimed

Sõidukinimed jm nimed

Taevakehad ja nende süsteemid

Müütilised olendid ( Vanapagan , Vanemuine , Mars , Venus )

Personifikaadid ( Saatus, Surm , Kivist Külaline Suur Tundmatu)
Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse :

Teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad

Pealkirjalaadsed üritustenimed

Sordinimed

Fotod

Mängud
Esisuurtähega (jutumärkideta) näidatakse nende ajaloosündmuste nimetuste püsikindlust mis ei ole nimed.
Väikese tähega:

Taime- ja loomanimetused

Loomatõunimetused

Keelenimetused

Rahva- ja hõimunimetused

Tähtpäevade, pühade nimetused, aastanimetused

Ametinimetused , auastmed , aunimetused, teaduskraadid
Mitmuse nimetava, omastava ja osastava käände vormid ( lõputa mitmus )
Ainsuse osastav Mitmuse osastav
e i
i e
u e
u
a i
e
Kui