Refleksid
Mis on refleksid?
Refleksidon närvisüsteemi talituse
põhiavaldused.
Refleksid väljenduvad kas liigutustena või
siseelundite talituse muutusena.
Kaasasündinud refleksid
Osad refleksid on kaasasündinud e.
pärilikud, nt:
Imemisrefleks
Neelamisrefleks
Pärilikud refleksid on tingimatud. Osa neist säilib
terve elu, osa ainult lapseeas.
Tingitud refleksid
Osa refleksidest omandatakse elu jooksul,
näiteks:
Ohtudest põhjustatud valurefleksid
NÄRVISÜSTEEM Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Peaaju Seljaaju Koosneb närvidest, neuroni pikkade jätkete kiudude kimpudest. Suuraju Selgrookanalis paik- Vaheaju nev nöörikujuline Keskaju närvirakkude kogum Piklikaju Väikeaju Refleksid Refleksid on närvisüsteemi talituse põhivaldused. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. Osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud- tingimatud, nt neelamisrefleks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul- tingitud, kujunemine algab pärast sündimist, nt ohtudest põhjustatud valurefleksid. Refleksikaar
ja vastuste suunamine elunditesse. Erutuse analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes. Koosneb: 1. erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest 2. närvikiududest (aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4. närvikiududest (eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse 5. reageerivast organist tingitud refleks omandatakse elu jooksul, ei pärandu järglastele. tingimatu refleks kaasasündinud ehk pärilik. Osa pärilikest refleksidest säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. Dendriit - lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas neuriit - pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Väikeaju - asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu sellele kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne.
Vegetatiivne närvisüsteem · Juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust · Reguleerib organismi ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse · Selle tegevus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta · Seal eristatakse kahte vastandliku toimega osa Üks neist võimendab ja intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse Teine on vastupidise toimega, põhjustades rahunemist ja lõõgatumist * refleks organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Tingimatud refleksid · Kaasasündinud ehk pärilikud · Nt. Imemis-, neelamis- ja lihaste venitusrefleks · Osa säilivad kogu elu, osa ainult lapseeas Tingitud refleksid · Omandatakse elu jooksul, järglastele ei pärandu · Nt. Ohtudest põhjustatud valurefleksid, käitumisiseärasused ning liigutusvilumused · Nende kujunemine algab pärast sündimist.
Kehalise e. somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust väliismaailmaga. Som-närvisüsteem reg. eeskätt meie tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. See reguleerib organismi ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse. Selle talitus on automaatne ja seda me ei teadvusta endale. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel pärilikud, nt. imemisrefleks või neelamisrefleks. Need on tingimatud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, nt. valurefleksid, liigutusvilumused. Refleksikaar on teed , mida mööda erutus kulgeb. Refleksikaar koosneb: *erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest; *närvikiududest(aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse KN-
Kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Asub kuklaosas. SELJAAJU: Seljaaju asub hästi kaitstult lülisamba luulises kanalis. Meie närvisüsteemi tähtsaim juhe. Seljaaju saab teateid temperatuuri-, puute- ja valuaistingute kohta ning juhib need peaajukeskustesse. PIIRDENÄRVISÜSTEEM: Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevadest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. NÄRVID JA REFLEKSID: Närviimpulss närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Refleksid jagunevad kaheks: tingitud ja tingimatud. Talitluse põhjal jaguneb PNS kaheks: kehaliseks ja vegetatiivseks. REFLEKSIKAAR: 1) erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest.
Bioloogia 9a kokkuvõte lk 48-76 HINGAMINE RAKUHINGAMISEL glükoos lõhustub hapniku toimel, mille tagajärjel vabaneb energia. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda süsihappe-gaasist. Inimene hingab kopsudega. Hingamisteed- õhu liikumise teed NINAÕÕS õhu soojendamine ja mikroobine ja muu kinnipüüdmine karvakeste abil NEEL õhu suunamine kõrri KÕRI koosneb kõhredest, alumises osas o häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhu võnkumisel tekib hääl. HINGETORU õhu soojendamine veelgi, mikroobide kinnipüüd karvakeste abil KOPSUTORUD juhivad õhu kopsudesse KOPSUD katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme, nende vahele java õõs on täidetud vedelikuga mis vähendabhõõrdumist. Kopsud koosnevad mullitaolistest moodustistest miles on õhk, nendes toimb gaasivahetus. HINGAMISKESKUS närvikeskud, mis asub piklikus ajus, juhib hingamis liigutusi. Hingeldus on normaalsest sagedasem hingamine SISSEHINGAMINE roieteva
o Haistmiskeskus o Kuulmiskeskus o Nägemiskeskus · Väikeaju: reguleerib lihaste koostööd, tasakaal · Keskaju: suhteliselt väike, edastab infot suurajust seljaajju · Vaheaju: kontrollib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri · Piklikaju: ühendab peaaju seljaajuga, reguleerib meie tahtele allumatut elundite tegevust nt. hingamine, südametöö Refleks Refleks on organismi kohanemisrektsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärinevale ärritusele. Teed, mida mööde refleksi korral erutus e närviimpulss kulgeb, nimetatakse refleksikaareks. 1. Erutust vastuvõtvad (retseptorid) närvirakud 2. Närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi (sensoorsed närvikiud) 3. Kesknärvisüsteemi teatud piirkonna rakud, kus erutus analüüsitakse 4
Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin Käbikeha asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme Sugunäärmed – mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut ja�
Kõik kommentaarid