Teraviljasaadused (1)

3 HALB

Lõik failist

Teraviljasaadused

põhiline inimtoit, tähsal kohal meie toiduvalikus

toorest teraviljast valmistatud tuntum toode on hommikueinehelbed

purustatud ja jahvatatud teraviljast valmistatkse jahu, manna , tangud, kruubid , helbed, pastad

teraviljadest kääritatakse jooke – õlu, viin , viski, sake
Teravilja ehitus
Väline kest – katab tera . Rohkesti kiudaineid, mida organism ei suuda hüdrolüüsida. Jahvatamisel eraldatatakse täielikult või osaliselt
Endosperm – jahuline tuum – tera suurim osa, mis koosneb peamiselt tärklisest
Aleuroonkiht-koosneb mitmest kiulisest kihist, mis sisaldavad palju vitamiine ja min.aineid
Idu – tera alumises osas, rohkesti rääsuvat rasva. Kõige toitaineterikkam
Kliid – jahvatamisel eraldatud seemnekestad koos aleuroonkihi ja idu osakestega. Ergutavad seedeelundkonda, aitavad vältida kõhukinnisust.
Teraviljakultuurid sisaldavad peaaegu kõiki organismile vajalikke toitaineid (eriti süsivesikud, valgud , mineraalained , vitamiinid B, PP, E)
Nisuvalkudel omadus taigna segamisel paisuda ja moodustada liimvalku
Nisuteradest valmistatakse
• manna – kollakas kreemika varjundiga, jahuste teradega
Odra teradest valmistatakse
•

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

miskipoleendine Õppematerjali autor

Lühikonspekt teraviljasaaduste kohta.

teravilja ehitus kaer nisu oder mais hirss tatar riis

Sarnased õppematerjalid

doc

Teraviljad

o Nisu o Tatar o Rukis o Hirss o Oder o Mais o Kaer o Kaunviljad (hernes, uba, soja) Teravilja ehitus: o Pealt katab terakest 6-8% , mis koosneb tselluloosist ja mineraalainetest (P, K, Ca, Mg) o Kesta all on aluskoore kiht, mis moodustab 5-9% tera kaalust. Aluskoore kihis on B1 - vitamiin o tuum 80%, koosneb peamiselt tärklisest ja valkudest o idu 12-14%, sisaldab valke, rasvu, suhkruid, fermente ja vitamiine (B2, PP, E vitamiinid) Teravilja keemiline koostis oleneb : o teravilja liigist o sordist (klassist) o kasvukohast o küpsetamise astmest Nisuvalkudel on omadus veega segamisel paisuda ja siis moodustab liimvalk, on väga tähtis pagaritööstuses

Kokandus

rtf

Toidukaubaõpetus 2014

*Nahahaiguste korral, eriti ülekaalulisuse korral TRITICALE (TRITIC) *Nisu ja rukki ristamisel saadud teravili *Proteiinirikkam (valk) kui nisu või rukis *Terades hea mineraalainete sisaldus *Terad sarnased nisule, kuid kerge rukki lõhn *Hea tera kvaliteet! Haiguskindlus saadud rukkilt, võime kasvada viletsal pinnal *Helbed sobilikud hommikueinete valmistamisel BULGUR *Kuuma veeauruga töödeldud, kuivatatud ja purustatud täisteranisu *Populaarne Lähis-Idas, kus samas rollis nagu riis ja kartul *Valgu- ja süsivesikuterikas AMARANT

Kaubandus

docx

Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused

Nisust saadavad esmased tooted nisukliid ? Teraviljadest üldiselt saadavad tooted: · Jahu · Manna · Helbed · Tangud · Kliid · Tärklis Nisust saadavad tooted: 1. Nisujahu (tavaline, durum, spelta) saadakse nisuterade jahvatamisel, protsessi käigus eraldatakse osaliselt kliid ja vajadusel idud, seejärel jahvatatakse jääk soovitud peensusastmeni, jaotatakse sõltuvalt tuhasisaldusest kuude tüüpi. 2. Manna - sõre jahvatis tera keskosast. 3. Nisuhelbed - valmistatakse nisujahust või nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis, kuivatatakse, valtsitakse, praetakse. 4. Nisukliid - terade jahvatamisel eralduvad seemnekestad koos nende külge jäänud idu- ja koeosakestega. 5. Nisutangud - purustatud nisuterad 6. Bulgur - kuuma auruga töödeldud, seejärel kuivatatud ja lõpuks purustatud täisteranisu Rukkist saadavad tooted: 1. Rukkijahu (4 sorti):

Toit ja toitumine

doc

Toiduained

rasvhappeid. Päevane rasvavajadus on 70 g, millest taimsed peavad moodustama vähemalt 30 g. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Need on suhkur (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos), tärklis, glükogeen (loomne tärklis), inuliin ja kiudained. Viimased ei ole organismi poolt omastatavad, kuid soodustavad toidu seedimist. Süsivesikute hulka loetakse ka polüoolid suhkrualkoholid või kunstlikud magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist. Tähtsamad mineraalained on kaltsium (piim, kohupiim, juust, munakollane, rukkileib), fosfor (liha, kala), raud (tatratangud, puuviljad, marjad), magneesium (leib, tangud, köögiviljad. Inimene vajab päevas umbes 30 g mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg.

Toitumisõpetus