Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste: „(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.” HMSi tuleb kohaldada üksnes siis, kui konkreetsel juhul on haldusorgani tegevus kvalifitseeritav haldusakti, toimingu, halduslepingu või määrusena. Kui ei, ei tule ka HMSi kohaldada
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on
kättesaadavad Loengute teemad • Haldusõiguse mõiste ja ajalooline areng. EL haldusõigus • Haldusõiguse üld- ja eriosa. Haldusõiguse põhimõtted. • Haldusõiguse põhimõtted jätk. • Kaalutlusõigus. Määratlemata õigusmõisted. • Halduskorraldus: erinevad haldusekandjad, haldusorgan. • Halduse organisatsioonilised süsteemid. Haldusülesannete delegeerimine (halduskoostöö). • Haldustegevusvormid: haldusakt, määrus, haldusleping, toiming. • Haldusmenetlus I: menetlustähtajad, menetlusosalised, taotlus. Märgukiri, selgitustaotlus, teabenõue. • Haldusmenetlus I:menetlusõigused. • Haldusmenetlus I: haldusmenetluse läbiviimine jne. • Haldusakti vormistamine ja õiguspärasuse eeldused. • Haldusmenetlus II: haldusakti muutmine ja kehtetuks tunnistamine. • Haldustegevuse kontroll: mõiste ja liigid (sh teenistuslik järelevalve ja vaidemenetlus, halduskohtumenetlus)
■ vastutust õigusvastase haldustegevuse eest ● Haldusõiguse keskne teema – haldusmenetlus 1. Menetluse algus → a. taotlusega b. haldusorgani initsiatiivil 2. Asjaolude väljaselgitamine, menetlusosaliste ärakuulamine 3. Menetluse lõpp a. haldusakt b. toiming c. haldusleping d. määrus 4. Haldustäitemenetlus C. Haldusõiguse ülesehitus ● Haldusõiguse ülesehitus mõistmiseks tuleb teha eriustusi ○ Haldusõiguse üldosa ↔ haldusõiguse eriosa ○ materiaalne menetlusõigus ↔ menetluslik haldusõigus ○ halduse välisõigus ↔ halduse siseõigus
Haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldusakti kehtetuks tunnistamine I Sissejuhatavad märkused Kehtetuks tunnistamine (kehtivuse lõppemise eeldusena HMS § 61 lg 2 alusel) haldusorgani poolt (HMS § 64) vaideorgani poolt (HMS § 85) kohtu poolt (HKMS) HMS § 64 jj kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt - haldusakti muutmise ja - haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. Haldusorgan võib HMS § 64 jj alusel haldusakti muuta, peatada selle kehtivus ja tunnistada
Haldusmenetlus Praeguseks on Eestis vastu võetud ning jõustunud HMS, kuid see ei tähenda, et seadus sisaldab Eesti haldusmenetlusõiguse kõiki norme. HMS on üldseadus, mis sätestab haldusvaldkondade ühised menetlusnõuded; suur osa haldusmenetluse üksikasjadest tulenevad muudest seadustest või nende alusel antud rakendusmäärustest. Seaduses kirjeldatakse haldusmenetlust halduses tehtavate õigustoimingute kaudu haldusmenetlus on haldusorgani tegevus haldusakti või määruse andmisel, toimingu tegemisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusmenetlust kui mõistet tuleb eristada halduskohtumenetlusest ja haldusõiguserikkumise menetlusest. Erinevalt kohtumenetlusest korraldab haldusmenetlust täitevvõim. Kohaldamisala täpsemaks piiritlemiseks on HMSi § 2 lg-s 2 ette nähtud menetlused, mida võib käsitada haldusorganite tegevusena, ehkki nad karistussüsteemi arvestades liigituvad karistusõiguse valdkonda. Need on
tulekahju korral otsuste langetamine) 2) haldusorgan (kool ntks õpilaste teadmiste kontroll eksami näol ning peab vastama HMS tingimustele) § 52. Osahaldusakt ja eelhaldusakt (1) Haldusorgan võib enne asja lõplikku lahendamist: 1) lahendada asja osaliselt (osahaldusakt) 2) teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt). (2) Osahaldusakti ja eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid. Haldusakti õiguspärasus - kui ta on antud pädeva organi poolt, hetkel kehtiva seaduse põhjal, kaalutlusvigadeta, vastab normi nõuetele (§54) Haldusakt on vormivaba §5 -haldusakt kehtib alates kättetoimetamist või kättetoimetamisest -kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni või lõppemiseni -kehtetu, kui algusest saati kehtetu (tühine haldusakt - adressaat selgusetu, pole andnud pädev organ,ei selgu haldusakti andnud organ, kohustab toime panema õigusrikkumise)
loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust.
Kõik kommentaarid