Arenenud Tööstusriigid (0)

Sarnased õppematerjalid

20

docx

Esimene maailmasõda

1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni ­ serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli ­ Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august ­ Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august ­ Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september ­ Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober ­ Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember ­ Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar ­ Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 va

Ajalugu

40

docx

Esimene maailmasõda

1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni – serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli – Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august – Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia

11.klassi ajalugu

47

doc

Ajaloo kiirkursus

Imperialismile iseloomulikud jooned: 1. tootmise ja kapitali kontsentratsioon(koondumine) ja monopolide tekkimine 2. panga ja tööstuskapitali kokkukasvamine ja finantskapitali ning finantsoligarhia tekkimine. 3. kapitali eksport (nt. Prantsuse raha Vene majanduses) 4. rahvusvahelised kapitalistlikud ühendused, mis jagavad omavahel maailma 5. algab maailma ümberjagamine juhtivate tööstusriikide poolt. Põhjus: tootmise edasiseks laienemiseks vajasid tööstusriigid järjest uusi tooraine leiukohti, turgusid ja odavat tööjõudu. Juhtivad tööstusriigid: a) vanad koloniaalriigid (Inglismaa, Prantsusmaa) b) kiiresti arenevad tööstusriigid, kes samuti vajasid toorainebaase jms. Venemaa, kus keskmine tööstustoodangu juurdekasv oli 5,9% USA 4,2% (aitas kaasa Kodusõda) Saksamaa 4,1% (põhjuseks võit Prantsuse ­Preisi sõjas) Itaalia 4,1% (ühendati ühtseks kuningriigiks) Prantsusmaa 2,1% Inglismaa 2,1% USA

Ajalugu

33

docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia ­ Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suurriikide blokkide moodustamis

Ajalugu

48

docx

LÄHIAJALUGU

 Tööstusliku pöörde lõpule viimine  Urbaniseerumine, linnaelanikkonna eestistumine 22. Poliitilised  1905.a. revolutsioon oli äratanud rahva poliitilisele elule  Hakati looma erakondi, kerkisid esile oma poliitikud  Haritlaste osakaalu kasv maa- ja linna omavalitsustes  Arenenud kooperatiiviliikumine, mis andis ühistegevuse ja demokraatia kogemusi 23. I maailmasõja mõjud  Sõtta mobiliseeriti üle 100 000 eesti mehe, neist langes ja suri haavadesse ning haigustesse 16 000  Maailmasõja ajal ehitati Eesti randadele ja saartele rannakaitsekindlusi, rajati laevatehaseid, sadamaid, raudteid ja maanteid

Ajalugu

15

doc

2. ja 1. maailmasõja ja Eesti iseseisvumise, okupeerimiste, Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt

1. maailmasõja põhjused, ajend, osapooled, algus. Põhjused suurriikide vastuolud ja võitlus tooraineallikate, turgude, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Ajend Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt 28. juunil 1918 Sarajevos. Osapooled Keskriigid (Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi riigid (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. 1. maailmasõja algus ja Saksamaa sõjaplaani (Marnei ja Tannenbergi lahingud) realiseerimine 1914. aastal, sõja mõju Eestile. Algus 28. juuli 1

Ajalugu

43

docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma

Ajalugu

13

docx

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa

juuniküüditamine-oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandudküüditamine, mille käigus deporteeriti mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid. SUULINE ARVESTUS Teema 1 Maailm Esimese maailmasõja eel. Õpik pt 1,2,4 Imperialismiajastu iseloomulikud jooned- suurriikide mõjuvõim kogu maailmas, majandusliku mõjuvõimu laienemine, vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks. Euroopa tsivilisatsioon- isikuvabadus, eraomand ja demokraatia olid ainuvõimalikud koloniaalimpeeriumite teke- imeperialismi lahutamatuks osaks oli kolooniaimpeeriumide väljakujunemine. 56% elanikkonnast elas koloniaalsetes maades. 20 sajandi alguseks hakkasid vabad kolooniavallutusteks sobivad maad otsa saama, see teravdas suhteis suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. maailmamajandus 20

Ajalugu

Kommentaarid (0)