Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

188

ppt

Inimõigused

1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted  Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122­127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/  Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo Kodakondsus ja Migratsiooniameti pagulaste osakond Vilmsi 59, 10147 Tallinn Tel: (+372) 605 69 87 Faks: (+372) 605 69 90 Epost: [email protected] http://www.mig

Inimõigused

12

docx

Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused

hakkamasaamise põhimõttele 8. Õigusriigi põhimõtet elemendid. Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. 1). võimude lahusus ja tasakaalustatus: a). institutsionaalne ja personaalne; b). horisontaalne ja vertikaalne eesmärk: panna institutsioonid ja isikud üksteist kontrollima, tasakaalustama ja piirama. Absoluutset võimude tasakaalu pole. Nt kohtul on õigus tunnistada seadus kehtetuks, parlament (valitsust toetav koalitsioon) määrab valitsuse ettepanekul riigieelarve kaudu kohtu, presidendi, õiguskantsleri, riigikontrolli jt rahastamise. 2). avaliku võimu tegevuse ettearvatavus: a). eaduslikkus (seaduse ülimuslikkus, põhiõiguste piiramine ainult seaduse alusel ja täitmiseks, halduse seaduslikkus; õigussegus; salajase õiguse keeld); b). ebasoodsa

Õiguse alused

28

pdf

Riigiõigus - kordamisküsimused

3. Riigi määratlus (riik kui juriidiline isik) ja riigi funktsioonid (vrd Platoni käsitlus riigist ja selle ülesannetest) Riik on juriidiline isik (abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime (võime kanda õigusi ja kohustusi, võib olla osaline või täielik)), millel on pädevuse määratlemise pädevus (õigusfilosoofilises tähenduses- õigus luua õigust). Riigi funktsioonid (ülesanded, mida riik PEAB kaitsma): ● füüsiline kaitse (omade kaitse teiste vastu) ○ riigikaitse (välisfunktsioon - sõjaväge kasutatakse välisvaenlase vastu) ○ avaliku korra kaitse ● õiguskaitse (tüliküsimuste lahendamine) ○ õigust mõistab ainult riik (kohus), ja seda ei saa kellelegi teisele edasi kanda ● sotsiaalne kaitse ○ kõikidele võrdsete võimaluste tagamine ○ poliitiliste, sots.majanduslike jne.. kõikide õiguste ja võimaluste tagamine

Õigus

22

docx

Õigus taotleda asüüli

Liidu liikmesriigis, kuhu ta saabub. 1 Rahvusvahelise kaitse saaja – välismaalane, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund või  kelle suhtes on tuvastatud, et ta kuulub Euroopa Liidu Nõukogu otsusega määratletud ajutist kaitset vajavate isikute  kategooriasse.  Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine kodumaale võib teda tõsiselt ohustada, sealhulgas: (1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise; (2) tema piinamise või teiste tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise; (3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute

Ühiskond

55

doc

Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus.

3.1 Geograafilise tähise ja kaubamärgi erinevus üldiselt 33-34 2  3.2 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguskaitse saamise erinevus 34 3.2.1 Registreerimine Eesti õiguses 34-35 3.2.2 Registreerimine Euroopa Liidus 35-36 3.2.3 Registreerimine rahvusvahelise õiguses 36-37 3.3 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguste erinevus 37 3.3.1 Territoorium 37 3.3.2 Tähtaeg 38 3.3.3 Spetsifikatsiooni esitamise nõue 38-39 3.3.4 Päritolu rõhutamine 39-41 3

Sekretäritöö

53

docx

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.

Õiguskaitseasutuste süsteem

10

docx

Grupitöö „Euroopa Liidu direktiivid“

Karoline Reinhold 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 – tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv meetmete kohta, millega soovitakse parandada töötajate tööohutust ja töötervishoidu – nn raamdirektiiv. 1989. aasta raamdirektiivi mõned sätted olid väga uuenduslikud, muuhulgas järgmises. Mõiste „töökeskkond" määratleti nüüdisaegses võtmes kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooniga nr 155, võttes arvesse tehnilist ohutust ning üldist haiguste ennetamist. Direktiivi eesmärk on saavutada kõikide töötajate jaoks sama ohutuse ja tervishoiu tase (ainukeseks erandiks on kodus töötajad ja teatud avalik- õiguslikud ning sõjaväeteenused). Direktiiv kohustab tööandjaid võtma vastavaid ennetavaid meetmeid, et muuta töö ohutumaks ja tervislikumaks.

Ergonoomika

70

docx

SOTS MÄÄRUSE KODUTÖÖ

( RT I, 26.03.2013, 6) Oma ülesannete täitmiseks on KOV-l õigus anda üldakte ja üksikakte. Seejuures on KOV iseseisvus piiratud mitmete tingimustega. Esiteks peab tegemist olema kohaliku elu küsimusega. Teiseks ei tohi KOV ilma seadusega kehtestatud volitusnormita sekkuda põhiõigustesse, kuna põhiõiguste piiramiseks on alati vaja seadusega kehtestatud alust. 1.3 KOV õigustloovate aktide järelevalve PS § 160 kohaselt KOV korralduse ja järelevalve nende tegevuse üle sätestab seadus. PS nimetatud sätte sisustamisel tuleb lähtuda selle koostoimest hartaga. Harta ja PS annavad riigile õiguse teostada riiklikku järelevalvet KOV tegevuse üle, mis tähendab, et riiklikku järelevalvet on lubatud teostada kõigi eelpoolnimetatud ülesannete täitmise üle. KOV autonoomia piirangu kehtestamisel on lähtutud avalikest huvidest. Hartast tuleneb järelevalve teostamise õigus üldjuhul üksnes KOV tegevuse õiguspärasuse üle, s.t

Õigus

Kommentaarid (2)